mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk sublimaat. FÜÜSIKALISED OMADUSED Järjenumber on 80, aatommass 200,59 Kuulub koos tsingi ja kaadmiumiga perioodilisussüsteemi II rühma kõrvalalarühma (B rühma) Tahkumistemperatuur -38,8°C, keemistemperatuur 356°C Suur pindpinevus 0,4865 N/m Ainus argielust tuntud metall, mis on toatemperatuuril vedel Kõige raskem metall tihedus normaaltingimustel 13500 kg/m³ Lihtainena hõbevalge läikiv metall
Leeuwenhoeki on sageli tituleeritud mikrobioloogia isaks. Ta nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme, lihaste vöödilisuse, baktereid, loomade ja inimese spermatosoide, vererakke jmt. Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi, saladuse jättis enda teada. Linné, C. (uusaeg, XVIII saj) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Lister, J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape, kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool. Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tsehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused. Metsnikov, I. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas fagotsütoosi. Töötas Pasteuri Instituudis. Venelasest juut. Morgagni, G. (uusaeg, XVIII saj) pani aluse patoanatoomia süstemaatilisele käsitlemisele (pealeast-jalatallani). Morgan, T
püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver HgS. Seda kasutati juba kiviajal koopajoonistuste tegemisel. Kinaver on ka põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid 5 Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid HgCl ehk sublimaat. Sublimaati kasutatakse desinfektsiooniks ja nahahaiguste raviks, kalomel on lahtisti. 3. Elavhõbeda kasutamine Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid,
spetsiaalset paberit. Nõelte asemel on takistid, mida saab kuumutada vooluimpullsidega. Kujund moodustub täppidest. Trükitu ei säili. Termosiirdeprinter ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja kujund moodustub sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinteri sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis läheb tahkest otse gaasilisse ja tagasi. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis seda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne kui tahkub. Eri värvi piirkondade servad on täpsed ja kvaliteet on hea. Kasutatakse fotoprinteritena. Säilib kvaliteetselt ka pikema aja jooksul. Jugaprinter moodustab pildi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Tilku on kujundi moodustamisel 10-30 mm kohta. Kasutusel kaks pihustuse tehnoloogiat.
töötlevad samal ajal üksteisest sõltumatult. MISD n protsessorit teevad erinevaid ope ühe andmevooga. Kasutatakse ühiselt ühte mäluplokki. Printerid. Värviline trükk Löökprinterid printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kõige tuntum on nõelmaatriksiga. Termoprinterid termokontakt(kinopilet, vajab spets temp tundliku paberit) ja termosiirde (vahaga immutatud värvilint), sublimatsioon (4- põhivärviga sublimaat, fotoprinter). Jugaprinter kujund moodustub väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Fotoelektriline/laserprinter valgustundliku materjaliga kaetud trummel, mis valguse toimub muutub juhiks. Laetud kohad tõmbavad toonerit, toneerist moodustub trumlile kujund. Trummel vastu puhast paberit, tooner kuumutatakse kinni. Laserprinteris on ainult laser valgusallikas. Värviprinter printimisel kasutatakse värvide lahutamist, valge taust peegeldab kõiki värve
1.3. Õisprinter 2. Löögita printer 2.1. Termoprinter 2.1.1. Termosiirdeprinter Ei kasuta spetsiaalset paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktides. 2.1.2. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval 4 põhivärvi sublimaat. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Eri värvi piirkonnad on väga täpsed ja sellist printerit kasutatakse fotoprinterina. Väga hea värviline trükikvaliteet. 2.1.3. Termokontaktprinter Kasutatakse spetsiaalset paberit, mis sisaldab alumiiniumit.
arhiveerida. Kasutatakse faksiaparaatides, kinopiletite ja parkimispiletite trükkimisel. Termosiirdeprinter – ei kasuta spets paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis lähev tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ilma vahepeale vedela olekuta. Kui lint liigub trükitava alusmaterjali peal, siis teda kuumutatakse, sublimaat aurustub ja moodustab alusmaterjalile läikiva kihi enne, kui ta muutub taas tahkeks aineks. Kasut fotoprinteritena (säilib kaua). Jugaprinter – moodustab kujundi väljapritsitud tindi või vaha tilkadest. Kasutusel kaks pihustamse tehnoloogiat: Buble Jet (cannon) ja piesoelektriline tehnoloogia (Epsom).
Kujund moodustub täppidest. Puuduseks spetsiaalse paberi vajadus ning trükitu ei säili pika aja jooksul o Termosiirdeprinter – ei kasuta spetsiaalset paberit. Pea ja paberi vahel on vahaga immutatud värvilint. Takistitega kuumutatakse punkte ja paberile moodustub sulavast vahast kujund. o Sublimatsioonprinter – printeri sees on lint, millel on üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat (aine, mis läheb tahkest olekust gaasilisse ilma vedela olekuta). Lint liigub trükitava alusmaterjali peal ning seda kuumutatakse. Alusele moodustub läbipaistev gaasikiht ning muutub seejärel tahkeks. Kasutatakse näiteks fotoprinteritena, säilib pikema aja jooksul - Jugaprinter – kujund moodustatakse välja pritsitud tindiist või vahast. Tilku on kujundi moodustamisel 10-30 tk/mm. Kaks pihustamise tehnoloogiat:
annaabi.ee 
