deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks. Selle Jamaical sündinud usulis-ühiskondliku liikumise keskmeks on Etioopia keisri Haile Selassie I austamine jumala ja messiasena, mustanahaliste orjastamise-eelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale
deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad. Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks. Selle Jamaical sündinud usulis-ühiskondliku liikumise keskmeks on Etioopia keisri Haile Selassie I austamine jumala ja messiasena, mustanahaliste orjastamise-eelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale
- Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim. - Deviantsus pole midagi ebanormaalset, see on kõikides ühiskondades ja seega ka normaalne osa ühiskonnast. - Hälbivuse sotsiaalne funktsioon on ühiskonnale kasulik. - Deviantsus on osa sotsiaalsest süsteemist ning aitab säilitada sotsiaalset korda. - Hälbivus märgistab moraalipiire, sidustab ühiskonda ja tõukab tagant sotsiaalseid muutusi. Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton
.selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust (normatiivne def.) # Saksa romantistlik filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane on tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu. Nt. Mozart on kultuur, mobiiltelefon pole. # Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Chicago koolkond: subkultuur kui elu, kui reaktsioon keskkonnale. Võitlus ressursside pärast. Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod.
Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile
massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile
Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile
loodusearmastajad, nudistid jne. Peale I maailmasõda alkoholi ja jazzi ümber tekkivad subkultuurid. Saksamaal ,,Swing kids", kes vastandusid Hitlerjugendile ja käsid swingiklubides. Amerikaniseerumine. USAs seoses depressiooniga tänavalaste jõugud, alkoholi ärakeelamisega gängsterid. 1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop Æ hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels 1950ndatel subkultuuriteooriad CCCS: David Riesman ,,passiivsed kommertskultuuri vastuvõtjad ja vähemus, kes aktiivselt oma subversiivset stiili taotles", töölisklassi noored (West Side Story),Teddy boys (ülikonnad), , surfimine & rulatamine jne Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne
annaabi.ee 
