inimestel, kes kasutavad regulaarselt alkoholi või narkootikume. Robertson ja Plant (1988) leidsid, et vähene kondoomi kasutamine ja alkoholijoove esimese seksuaalvahekorra ajal on seotud. 3)Hüpotees: alkoholijoove vähendab tõenäosust kasutada kondoomi juhuvahekorra ajal. 4)Operatsionaalne muutuja: keeldumine või nõustumine kaitsmata seksuaalvahekorraga, kui inimene on alkoholijoobes. 5)Sõltumatud muutujad: 1. uuring: alkoholijoobe aste subjektipoolne, katseisik määras ise oma joobeastme, 2-4. uuring: purjus - kaine. Varieeriti eksperimentaatori poolt andes katsealustele alkoholi ning samas subjektipoolne, kuna kõigil ei teki samast alkoholi kogusest ühesugust joovet. Mõõdeti alkoholijoovet väljahingatava õhu kaudu. 4. uuringus subjektipoolene milline oli joove õhtu lõpuks. 1, 4 uuringus: sugu, subjekti poolne muutuja. 2-4 uuringus: erinevad keskkonnad, kus uuring läbi viidi. Eksperimentaatori poolt verieeritud.
Neljanda eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine,
nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus. Sensoorne adaptatsioon- harjumine stiimuliga. Võtmestiimul- ärritaja, mis vallandab instinkti. Instinkt- kaasasündinud sabloonne käitumisakt. Instinktiivne käitumine- paljudest kindlas ja muutumatus
määravaks saab see, kas ta õppimise ajal “mõistab” seda pilti või mitte.Juhul kui ta saab pildist aru ja mõistab pildil kujutletut, siis peaks pildi meenutamine olema lihtsam , võrreldes olukorraga, kus ta sellest aru ei saa. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav?) Antud eksperimendis oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks sõltumatuks muutujaks, kus osa katseisikuid, kes olid suvaliselt gruppidesse jagatud, said eksperimentaatori poolset lisainformatsiooni piltide kohta, osa mitte. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuks muutujaks oleks antud eksperimendi puhul eksperimentaatori poolt jagatav lisainfo piltidest arusaamisel.
Põhjused: a) KVE-s puudub EX poolne kontroll; b) KVE puhul esinevad sageli väga pikaajalised ülekandeefektid. Lisaks mõjutavad tulemuste interpreteerimist KVE-s mitmed tegurid, mis on kokku võetud tabelis 6.2. Kaks enam kasutatavat uuringuplaani on üksikjuhtumi üksikmõõtmine (one-shot case study) ja kindlatel aegadel korduvmõõtmine (interrupted-time-series design). KVE eriliigiks on E-d, mille oluliseks osaks on erinevused subjektipoolsetes muutujates (subject variables). Subjektipoolne muutuja võib olla suvaline inimese juures mõõdetav suurus (kasv, kaal, vanus, usutunnistus, ajukahjustuse tüüp, väärtushinnangud jne.jne.). Kuna enamus KVE-sid on ex post facto gruppidega, siis osutub nende subjektipoolsete muutujate analüüs eriti tähtsaks. TABEL 6.2. Mis ohustab seesmist valiidsust kvaasieksperimendis ja kuidas seesmist valiidsust tõsta: Uurimis-protseduur Seesmist valiidsust ohustavad Seesmise valiidsuse suurendamise teed
annaabi.ee 
