Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"subjektides" - 5 õppematerjali

Kanti filosoofia- Prolegomena-3-Osa
14
doc

Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa

ikka jällegi meie teadvus, kes seda objekti ette kujutab – meie teadvus, millel ei ole võimalik samas tähenduses objektiks saada. Küll saame me loomulikult omada empiirilist eneseteadvust iseenda mälestustest ja aktuaalsetest seisunditest. Just selles tähenduses kasutame me igapäeva keelepruugis sõna “mina” – see peab eristama meie isikut kõigist teistest isikutest. Puhas apertseptsioon seevastu on kõigis empiirilistes subjektides samaks jääv objektiivse tunnetuse võimalikkus. “Mina” tähendab puhta apertseptsiooni puhul sedasama, mis “teadvus üldse”. 4. Puhast apertseptsiooni tuleb niisiis Kanti järgi mõista mitte psühholoogiliselt, vaid kui “vormi” ehk tunnetuse võimalikkuse tingimust, niisiis “transtsendentaalselt”. Kui mina, subjekti ja teadvust (nagu eelnevatest selgitustest nähtub, tähendavad need mõisted antud

Filosoofia → Filosoofia ajalugu
4 allalaadimist
Õigus nähtusena
48
docx

Õigus nähtusena

Tulemusena tekivad suhteliselt eraldatud reguleerimismehhanismid (riik, partei, ühing, töökollektiiv jne). Need mehhanismid muutuvad järjest keerulisemaks. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. 15 7. Sotsiaalne norm Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelistes suhetes ning mitmesugustes kollektiivsetes subjektides. Sotsiaalsete normide abil toimub ka sotsiaalne reguleerimine, mis tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist. Sotsiaalsed normid on loodud inimeste poolt ning neid on võimalik liigitada lähtudes erinevatest alustest. Sotsiaalseid norme võib liigitada mitmesugustest alustest lähtudes, kuid nende enamkäsitletud ning elementaarsem liigitus on järgmine: ● tavanormid ● kõlbus- ehk moraalinormid ● õigusnormid

Õigus → Õiguse alused
13 allalaadimist
Eesti Avalik Haldus konspekt
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

omavalitsus-liitudena. 2 Tuleb eristada sisemist ja välist KOV (põhiseaduslikku) õigust. ­ Riigilt lähtub KOV osaline autonoomia. ­ KOV idee ­ G. F. W. Hegel ­ KOV idee kui vabaduseidee õitselepuhkemise moment ja seega ka mõistuse osa inimajaloos. ­ ,,Kõlbeline olmine" kui institutsioon on seega ühelt poolt subjektides endis olemas teadmise ja tahte kujul, teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. ­ Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. ­ Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? ­ KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond

Kategooriata →
111 allalaadimist
Konspekt
29
doc

Konspekt

tähendus 3) kui poolte vahel on välja kujunenud selline praktika. Loomulik on see et vaikimist ja tegevusetust saame kasutada vaid vastusena tehtud ettepanekule. Otsene tahteavaldus võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, milledel on sõnade tähendus. Et tehing oleks kehtiv, 1) peavad teatud nõuetele vastama subjektid, nende tahe ja tahteavaldus, 2) tehingu vorm peab nõuetele vastama, 3) tehingu sisu kui esinevad puudused subjektides või puudused vormis ja sisus, siis sellistel juhtudel saabuvad erinevad tagajärjed. Teatud puuduste puhul on tehing tühine. Teatud puuduste puhul saab aga tehingu kehtetuks tunnistada. Seadus näeb konkreetselt ette, milliste puuduste puhul on tehing tühine ja milliste puhul saab tehingu kehtetuks tunnistada. Tehingu tühisuse tingimused on järgmised: · Seadusega vastuolus olev tehing ­ siin tuleb arvestada sellega, et tühine on selline

Õigus → Õiguse alused
125 allalaadimist
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT
55
pdf

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS - PÕHJALIK LOENGUKONSPEKT

välislepingu sätteid” (​lg 2​) 3. Subjektid Rahvusvahelise õiguse subjektideks on need, kelle käitumist rahvusvaheline õigus reguleerib ning kes saavad olla rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjateks. Subjektid võivad olla: ❏ algsed ​ehk ​piiramata - saavad olla ​mis tahes rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjateks​(nendeks subjektides on ​RIIGID​) ❏ sekundaarsed ​ehk ​piiratud - saavad olla ​teatud ​rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjateks​(nendeks subjektideks on ​rahvusvahelised organisatsioonid​ ) Rahvusvaheliste suhete ja õiguste süsteem pöördub üle riikide ja sõltub just riikide tahtest.

Õigus → Rahvusvaheline õigus
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun