korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud 2 ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Ordu) Benediktlaste ordu. Benedictus sündis aastal 480. Ta õppis Roomas, kuid üsna noorelt hakkas eremiidiks. Benedictus elas koopas Subiaco mägedes. Kuuldused Benedictuse vagadusest ja kasinast eluviisist levisid kiiresti ja ta leidis palju pooldjaid. 530 aastal lasi Benedictus Monte Cassinos purustada paganliku templi ja asus selle asemele rajama suurt kloostrit. Nii saigi temast benediktlaste ordu asutaja. Seal koostas ta ordu liikmetele ranged reeglid. Ordu liikmetest ei tohtinud omada keegi isiklikku vara. Benediktlaste peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elus
vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis kõrgeimasse hirarhiasse kuuluv ingel, paradiisi väravavalvur, tarkuseingel, jumala kaitsja, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 8. Võrrelda renessansiaja ja barokiaja suhtumist antiikkultuuri pärandisse (tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist)? Renessanss Inimene tähtis humanism (paavsti vastasseis) antiikaja kultuuri taasleidmine ja väärtustamine. Jumala juurest inimese poole pöördumine. Katoliku munkade kultuuritusest paroodiad. Teatri taassünd (tragoodia, komöödia). Dante ("Jumalik komöödia"), Boccaccio ("Decameron")
raamatute ümberkirjutamine). Kuna benediktlased kannavad musta rüüd, siis nimetatakse neid mõnikord ka mustadeks munkadeks. A.D. 1500 leidus meie mandril üle 1500 benediktlaste kloostri,kuid Eestis neil kloostreid polnud. Riigisiseselt kohustas Karl Suur neid kategooriliselt edendama haridust. Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid. Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost
saavutuste varamusse. Uurimist väärt on ka rannad, suured piiniasalud, mäed (Terminillo suusakuurort näiteks), lauged künkad ja laiuvad tasandikud. Tarquinia, Cerveteri ja Tuscania kannavad märke iidsest ja mõistatuslikust etruski rahvast (VI-VIII sajand eKr). Grandioosne antiikne Villa Adriana Tivolis on Roomale omase mastaapsuse peegelduseks. Siin asuvad Euroopa kloostritraditsiooni rajaja Püha Benedictusega seotud kloostrid: Montecassino, Subiaco. 13 Abruzzo / L'Aquila Tervelt kolmandik sellest maakonnast on looduskaitseala pealinna L'Aquila nimigi tähendab tõlkes kotkast. Abruzzo rannikud on populaarsed suvituspiirkonnad, neist tuntuim on Pescara, Gabriele D'Annunzio sünnilinn. Usside festival Cocullos toob iga aasta maikuus väikesesse külakesse kokku tuhandeid inimesi. 14 Molise / Campobasso Selle maakonna hüüdlauseks võiks olla: "tule vaatama, enne kui see muutub populaarseks".
Samas on Gregoriuse töö ka ainus allikas Benedictuse elu kohta, seega pole allikate vahel võimalust valida. (Lawrence 2001: 18-19). Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence 2001: 20). Ta saadeti õppima Rooma, kuid ta lahkus koolist, sest tundis vastikust suurlinna kõlblusetuse suhtes (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64-65). Niisiis läks ta 20 miili kaugusele Alfide külasse ning tõmbus üksindusse hüljatud kohas Subiaco lähedal. Nii elas ta kolm aastat Sabine mägedes koopas. Sel perioodil käis teda leivaga varustamas üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus Benedictuse enda ümber jüngrid, jagas nad gruppidesse nii, et nad rajasid mägedesse 12 kloostrit. Benedictus nimetas igale kloostrile abti ning läks seejärel Monte Cassino mäetippu ning lõi sinna täielikult kloostrivendlikult ühiselulise kloostri, mida ta juhtis elu lõpuni
kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist. Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine. Humanism ja antiikkultuuri juurde pöördumine. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.). Taaselustati antiikaja kirjandus˛zanre: luule -bukoolika, eepika, humanistlik proosa
annaabi.ee 
