Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koo...
õhulõhede on väiksem kui läbi väiksema arvu suuremate õhulõhede. Vee liikumise kiirus väiksema diameetriga juhtsoontes on väiksem kui suurema diameetriga soontes. Vedelikusamba katkemise tõenäosus suurema diameeriga juhtsoontes on suurem kui väiksema diameetriga soontes. Koobaspoorid erinevad tavalistest pooridest selle poolest, et .......... Neil on peale primaar- ja sekundaarseina ja veel toor. Caspary triibud sisaldavad millist polümeerset ühendit? Suberiin Kus Caspary triibud paiknevad ja milline on nende tähtsus. Endodermi rakud on ümbritsetud nn. Caspary triipudega, mis kujutavad endast suberiini sisaldavat vöökujuliselt paksenenud piirkonda ümber endodermi rakkude. . Caspary triibud suberiini sisalduse tõttu välistavad vee liikumise apoplastis ja vesi peab sisenema rakkudesse. Seega endodermi tasandil kontrollitakse, millised vees lahustunud ühendid sisenevad
Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis Korgistumine ◦ Rakukesta sisepinnale ladestub suberiin ◦ Protoplast sureb, sest suberiin ei lase läbi õhku ega vett ◦ Toimub korgikoes Rakukesta tugevnemine Puitumisel ladestub ligniin rakukesta ja vahelamelli. Rakukestad muutuvad paksemaks, jäigemaks, läbilaskvus väheneb. Korgistumisel ladestub kesta sisepinnale suberiin. Kestad ei muutu eriti paksemaks, läbilaskvus kaob, rakusisu hävineb. Rakumembraanid Õhukesed kilejad moodustised rakus, mis ◦ Moodustavad tsütoplasma ja organellide pinnakihi ◦
Taimeraku kest: Rakukest: · Mitoosi anafaasis, alguses moodustub kiudjas moodustis fragmoplast · Pektiinaine ladenemise tõttu moodustub vahelamell, mis jääb rakke siduvaks aineks · Kummagi tütarraku tsütoplasmad moodustavad primaarse rakukesta · Koosneb pektiin, hemitselluloos, tselluloos ja glükoproteiidid Sekundaarne rakukest · Rakukest kasvab edasi seestpoolt · Täiendavalt ladenevad: ligniin, suberiin, kitiin, pektiin, mineraalained (Ca, Si) · Rakukestade modifitseerumisega kaasnevad olulised rakkude talitluse muutused, neist oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5
10. Biootilised stressifaktorid. Kuuluvad keskkonnasaastajate alla: Biootiliste tegurite hulk (haigustekitajad, kahjurid, konkurents) Herbivooria, tihedus, patogeenid. 11. Stressiained. Antioksüdandid Vees lahustuvad (tsüsteiin, C-vitamiin, uraat) Rasvas lahustuvad (A-, E-, D-vitamiin) Ensüümid Polüamiinid Proliinid, glütsiin jt Suhkrud ja polümeersed alkoholid Rakuseinte materjalid: suberiin, korkaine Fütoaleksiinid Kallus Proteiinid Taime regulaatorained 12. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele. Kõige harilikum vastureaktsioon infektsioonile on hingamise intensiivistumine, isegi kuni 10 korda. Infektsiooni tõttu võib katkeda normaalne ATP toodang. Pärsitud on ka fotosüntees. Suureneb IAA süntees.
b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi
koos koristamisega · Eesmärgiks on hoiustada vigastamata, puhtad ja kuivad mugulad · Säilitusperioodi võime jagada neljaks erinevaks osaks: 1) raviperiood 2) jahutusperiood 3) säilitusperiood 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks (töötlemiseks) Mugulate raviperiood · Raviperiood on kõige otsustavam periood kartuli säilitamisel · Kartulil on omadus kasvatada kinni vigastatud kohad · Soodsates tingimustes tekib vigastatud kohtades tekkima: Suberiin eriline uus korkaine rakkude haavandipoolsetes seintes Periderm mitmekihiline korkkude suberiinkihi all · Periderm ja suberiinikiht moodustavad haavandi seinas tugeva kaitsekihi Mugulate jahutusperiood · Kartulihoidla temperatuuri alandatakse aeglaselt 2...3 nädalat · Kartulit ventileeritakse jaheda õhuga · Temperatuuri langus 0,5...1,0 °C ööpäevas · Õhuniiskus jahutusperioodil 80...90%, (kuni 95%) Tingimused mugulate säilitamisel Suhteline õhuniiskus · 85..
annaabi.ee 
