paraleiageosünklinaalnesse. (Kea klassifikatsiooni järgi). Joonisel on näidatud Mehhiko lahe füüsiograafiline jaotus (Juning, 1958). 3. MEREPÕHJA RELJEEF JA PÕHJASADEMED Suur osa mandrilavast oli hiljuti olnud maismaa. Ta kujutab endast mandri veealust jätku. Mehhiko lahe selfile kuulub Jukatani selfile (Kampetse lahe), lääne Florida lahe self ja Tehase ja Luisiana selfid. Mehhiko lahe self nii geoloogiliste, kuid ka geomorfoloogiliste suhtes kuulub mandrisse. Dzordan ja Stuard (1959) märkasid neli erinevaid füüsika-geograafia reljeefi tüübi ülemises nõlvas ja väliskülges selfis kesk Florida lääne poolel. Neile kuuluvad väheldased rennid ja selgroogad, ning riffi tekke ja üksikuid kaljud, astmelised rennid. Need rennid on paksud terassid ja asuvad 115 (süld) sügavusel. Samad autorid (1961) kirjeldasid terassid samal sügavusel Mehhiko välislahe lõuna poolel. Viimasele on iseloomulik karsto sarnane reljeef. (Jordzan, Melloi ja Kifond, 1964).
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Ideoloogia- korraldatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Iga ideoloogia ei pea olema poliitliline(budism) Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist. (kest- ja reformierakond) Konservatism tekkis 17.saj. Thomas Hobbes ja Edmund Burke. Väärtusteks: rahvus, religioon, ühiskonnaklassid. Riik ei sekku maj.sse. Pooldab eraomandust ja madalaid võrdelisi makse. Kaitseb kodumaist kapitali ja ettevõtja
nt.Mary Wollstonecraft (1759-1797), tõstatasid küsimuse, kas naine on samaväärne inimene kui mees, ning seadsid eesmärgiks analüüsida , miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali.W arvates saavad naised täisväärtuslikeks inimesteks/kodanikeks vaid siis, kui neile on tagatud juurdepääs haridusele ja avalikule tegevusele.Sama ideed toetas oma kirjutistes ka John Stuard Mill, kes ütles,et naiste ja meeste vahel ei ole olemuslikku erinevust ning neised on intellektuaalselt ja moraalselt meestega võrdsed. Sufrazettid- feministlik liikumine 19.saj lõpul ja 20. saj algul- esimese laine feministid.Eesmärgiks oli tagada naistele valimisõigus ja osaleda meestega võrdväärsena avalikus sfääris, hiljem ka õigus kontrollida oma keha ja seksuaalsust. 1960.aastatel tekkinud angloameerika feminismi teine laine lähtus üldiselt
Kirjutatav tekst · on miski, msi rikub neid konventsioone, miski mida pole kerge seletada konventsioonide tõttu. Rikub kindlaid koode ja Barthesi jaoks tähendab see, et lugeja ise peab võtma endale aktiivse rolli, ta ei saa olla sells kirjutatavas tekstis pasiivine. · Mõiste Jouissance (joovastus, mõju) o tekstist purjusolek, ekstaas. Kohati seotud seksuaalse energiaga. Stuard Hall · Cultural of studies teoreetik · Kaasaegsete kulutuuri uuringute keskus · S. Hall: Probleem oli (nagu vasakpoolsete kultuuriteoorikutel oli) ideoloogilisus. · See, mida Hall rõhutab, on see, et ideoloogia ei tööta nagu sirgjooneline poliitpropaganda. · Einevuste kaudu toimub propaganda. · Hall: inimesed ei tõlgenda neile antud tekste ühteviisiisi. Kaob ära ettemääratud aspekt. · Halli käsiltus puudutab rohkem televisoooni. Kodeerimine ja dekodeerimine
Kõik uued usundid mis kasvasid välja katoliiklusest reformatsiooni tulemusel, kannavad nime protestantlikud usundid 1555 Autsburgi usurahu Lutheri usk sai katoliku usu liidu kõrval teiseks usuliiduks. Tulemus : Saksamaa Põhja- ja Idaaladel lutheriusk ja Lõuna-ja Läänealadel katoliku usk Saksamaa sai ühtseks 18. Jaanuar 1871. aastal 3.Parlamentalismi areng Suurbritannias Pärast Elisabethi I surma sai troonile James I (1603-1625), Shotimaa kuningas, Mary Stuard toetas anglikrooni kirikut. Charles I (1625-1649), püüdis makse kehtestada ilma parlamendi loata. Vastuolu parlamendiga viis 1642 aastal kodusõjani. Sõjaline ülekaal oli parlamendi sõjaväel, mida juhtis Oliver Cromwell (1599-1658), raudkülgsed, intependendid, presbüterlased. 1648 tegi Cromwell sõjaväe abil parlamendis puhastuse, ülemkoda saadeti laiali, alamkojas jäid paigale. independendid = päraparlament. 30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks.
annaabi.ee 
