4) eesmärkide selgus, 5) rakendusala optimeeritus, 6) infrastruktuuri kaasaegsus, 7) kindlate põhinõuete olemasolu, 8) formaalse metodoloogia kasutamine, 9) usaldusväärsed hinnangud. 4. Kas projekti osalise finantseerimise korral leidub piisavalt kompenseerimisvõimalusi? Väga tihti ei õnnestu projekti täitmiseks saada ressursse soovitud mahus. Põhimõtteliselt peab siis käivituma üks (või mitu) järgmistest stsenaariumitest: · projekti mahtu tuleb vähendada kas osa eesmärkide taotlemisest loobumise või läbitöötatuse astme vähendamise teel (tarkvaraprojektide korral väljatöötatava tarkvara funktsionaalsuse vähendamise teel), · osa projektijärgseid tegevusi tuleb ühitada mingite teiste projektide raames täidetavate tegevustega (ja tekkivad kulud katta teiste projektide arvelt),
stsenaarium ja selle kirjeldus; stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang; stsenaariumi riskiklass. III Võimeanalüüs IV Järeldused - üldine hinnang riigi valmisolekule lahendada hädaolukorda; loetelu kriitilistest võimelünkadest, asutusesisestest meetmetest + meetmetest, mis nõuavad mitme asutuse koostööd või ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse otsust, riskikommunikatsiooni meetmetest ja nende täitmise eest vastutavad asutused, stsenaariumitest, mille lahendamiseks tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan; hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist; ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta Riskiankeet koostatakse iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta välja arvatud juhul, kui riskianalüüs sisaldab riigisaladust! 10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused.
Use case vs Stsenaarium Stsenaarium - konktreetne tegevuste ja suhtlemiste järjestus tegutsejate ning käsitletava süsteemi vahel. Stsenaarium on kasutusjuhu eksemplar, üks võimalik tee läbi kasutusjuhu (nt Ülikoolis käimise stsenaariumeid on kaks - te kas saate konspekti või mitte). Kasutusjuht - seotud (edukate ja mitteedukate) stsenaariumite kogum, mis kirjeldavad tegutsejaid kasutamas süsteemi oma eesmärkide toetamiseks. EHK KASUTUSJUHT koosneb STSENAARIUMITEST. Stsenaariumid on võimalikud kasutusjuhu käekäigud ehk kõik hargnevused ja võimalused mis võivad juhtuda. 3. Juhuformaat Kasutusjuhu kirjeldamiseks kasutatav formaat, mis sisaldab ka alternatiivseid stsenaariumeid. Kasutusjuht: Ülikoolis käimine Põhiline edukas stsenaarium: Tudengid edastavad oma palved kursusekaaslasele, kes jagab vajalikke google drive linke, et kõik saaksid konspekti kasutada. Alternatiivsed stsenaariumid: 1. Google drive on persses 2
Tegevus toimub aastast 1919 kuni 1937. (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) On aasta 1919 ja Inglismaa elab Esimese maailmasõja lõppemise eufoorias. Ühel sügisõhtul tähistab Conwayde perekond tütre Kay 21-aastaseks saamist ülemeeliku peoga, nagu see ongi loomulik, kui seltskond koosneb äsja täiskasvanuikka jõudnud noortest inimestest. Keset peomelu aga peatub Kay jaoks viivuks aeg ning avaneb aken ühte teise hetke. On see tulevik, kujutlus, või üks võimalikest stsenaariumitest? Kas aeg kulgeb lineaarselt või sisalduvad nii minevik kui ka tulevik praeguses hetkes? (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) ,,Aeg ja perekond Conway" on mitmekihiline tekst, mis põimib endas isiklikku ja põlvkondlikku draamat, 20. sajandi briti ajaloonarratiivi ning tavatut ajakäsitlust, tehes seda kõike hoogsas, emotsionaalses ja värvikirevas toonis. (http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang
Joonis 14. Asukoha hinnangute maatriks. CM = 0,000. 21 Kuna Omanik alternatiivi puhul reaalselt lepingut ei sõlmita, on see korteri omanikule kõige mugavam. Sellest tulenevalt sai Omanik ka väärtused „5“ igas alamkriteeriumis. 22 5. LÕPPTULEMUSED 5.1. Lõpptulemuse graafilised esitlused Joonis 15. Üldtulemused. Üldise analüüsi põhjal saab öelda, et sõltumatult stsenaariumitest on kaks parimat kindlustuse pakkujat Swedbank ning Salva. Neile järgnevad If ja mitte kindlustamine, mis jäävad neile ca 1/3 võrra alla. Joonis 16. Tulemused, stsenaarium „Normaalne olukord“. „Normaalse“ stsenaariumi (kaal 0,99) analüüsi põhjal saab öelda, et see kattub pea täielikult üldise analüüsi tulemustega. 23 Joonis 17. Tulemused, stsenaarium „Tulekahju“.
). IT teenuse talitluspidevuse halduse protsess - ITIL v2: IT service continuity management IT teenuse talitluspidevus on äri talitluspidevuse osa. Reeglina ongi see protsess „peitunud“ äri talitmispidevuse projekti. Reaalselt tuleb arvestada, et protsess koosneb kolmest suurest alamosast: skoobi defineerimine / meetodi valik; talitluspidevuse tagamise esmase võimekuse loomine; pidev töö selle võime sälitamisel. Ehk, eelkõige tuleb aru saada võimalikest stsenaariumitest, mis on kõrge riskiga (suure tõenäosuse ja suure kahjuga) – sest kõikvõimalikele stsenaariumitele piiratud ressursi tingimustes pole võimalik ettevalmistusi teha. Seejärel tuleb tagada valmisolek nendele stsenaariumitele reageerimiseks - koostada tegevusplaan, sh. nii kommunikatsiooniplaan kui ka tehniline juhend konkreetsete IT teenuste taastamiseks, instrueerida töötajaid jne. Muud kirjeldatud protsessid ja funktsioonid - ITIV v2: Service Desk (f), Security Management*,
annaabi.ee 
