1834. aastal sai Baerist Peterburi ülikooli zooloogia professor, 1846. aastast tegutses ta samas aga anatoomia ja füsioloogia professorina. Lisaks tegeles ta aktiivselt ka geoloogia ja geograafiaga. 1862. aastal sai temast haridusministeeriumi nõunik, kellena tegutses kuni Peterburist lahkumiseni 1867. aastal. 1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovitš Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovitš Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich Georg Wilhelm Struvega Venemaa Geograafia Seltsi asutamisel. Ehkki seltsi ametlikuks presidendiks sai Nikolai I poeg Konstantin Nikolajevitš ja asepresidendiks Lütke, oli Baeril just selle tegevuse algusaegadel täita väga oluline roll. Baer viibis ka mitmetel geograafiaekspeditsioonidel nt Volga jõe ääres, mille käigus ta tegi muuhulgas kindlaks ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest, mida kutsutakse Baeri seaduseks ja Siberi igikeltsa. Karl Ernst von Baer asus 1867
poolt samal aastal rõnguss. Baer Peterburis Kui Baer kolis Peterburgi, siis sai temast seal Peterburi ülikooli zooloogia professor. Alates 1846 aastast tegutses ta anatoomia ja füsioloogia professorina. Temast sai 1862 aastal haridusministeeriumi nõunik, kuni ta aastal 1867 Peterburist lahkus. 1845. aastal osales Karl Ernst von Baer koos Fjodor Petrovits Lütke, Ferdinand von Wrangeli, Vladimir Ivanovits Dali, Vladimir Fjodorovitsch Odojevski ja Friedrich Georg Wilhelm Struvega Venemaa Geograafia Seltsi asutamisel. Ehkki seltsi ametlikuks presidendiks sai Nikolai I poeg Konstantin Nikolajevits ja asepresidendiks Lütke, oli Baeril just selle tegevuse algusaegadel täita väga oluline roll. Baer viibis ka mitmetel geograafiaekspeditsioonidel, mille käigus ta tegi muuhulgas kindlaks ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest ja Siberi igikeltsa. Baeri auks on nimetatud seitse geograafilist objekti.
15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad 19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress.
põhines vaatleja võimel meelde jätta asukoht, milles asus vaadeldav objekt metronoomi ühe kindla löögi hetkel. Friedrich Wilhelm Bessel (1784-1846) hakkas uurima vaatlejate vahelisi süstemaatilisi erinevusi. Kahe vaatleja A ja B tulemuste vahet A-B hakati kutsuma "personaalseks võrrandiks". Juhul kui on teada võrrandid A-B ja B-C, siis selle põhjal on võimalik ennustada, milline on võrrandi A-C väärtus. Esimese sellise võrdluse tegi Bessel Tartu (Dorpati) Friedrich Struvega. Oli tarvis Besselit, kes taipas, et erinevus ei tulenenud assistendi lohakusest, vaid sellest fundamentaalsest tõsiasjast, et inimesed on erinevad ja igal inimesel on oma "ajakonstant". Kui seda personaalset tegurit arvesse võtta, siis muutuvad inimeste andmed omavahel hästi võrreldavaks. Kuna Bessel pidas oma aja parimaks astronoomiliseks vaatlejaks Struvet, siis oli üsna mõistetav, miks ta tahtis oma vaatlusandmeid just tema vaatlusandmetega võrrelda
vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestlasena valiti ülikooli vehklemismeistriks Alexander Malström
annaabi.ee 
