maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h https://youtu.be/Eijxf1cWmTg Pilt 2. Hersonets Kasvutingimused Optimaalne kasvutemperatuur +20…+24°C , seemnete idanemiseks vaja +8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M
Varis laguneb kiiresti ja mullapinnale ei moodustu looduslikus olekus tüsedat kõdukihti. Gleistunud rähkmuldadele on iseloomulik vahelduv niiskusreziim ja need mullad kannatavad suvel tihti veepuuduse käes. Väike veemahutavus on nende muldade produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti. Gleistunud rähkmuldade kasutussobivus sõltub eelkõige kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb parasniiskete muldade kasutamisega, kuivendamata muldade puhul tuleb esmalt reguleerida niiskusreziimi. Kuivendamata gleistunud rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja ja Loode-Eesti ning saared. Need mullad on
kapillaarsele veetõusule. Suurte sadude tõttu püsisid need põllud kaua märjad, mistõttu saagi koristus ja taliviljade külv oli raskendatud; Tihenemine allpool künni kihti on üldiselt suurem probleem, · kuna see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise-sulamise, märgumise- kuivamise tsüklid) · ja selle likvideerimine on võimalik vaid sügavkobestamise abil (mehaaniline, bioloogiline). 9. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus g cm-2 Mg m-2 10. Mulla poorsus, poorsuse liigid. POORSUS · Üldpoorsus 40-60% Pk - Kapillaarne poorsus 40-60%, < 0,01 mm Pmk Mittekapillaarne poorsus 40-60%, > 0,01 mm Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40 %-ni 11. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhureziimile. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus
kapillaarsele veetõusule. Suurte sadude tõttu püsisid need põllud kaua märjad, mistõttu saagi koristus ja taliviljade külv oli raskendatud; Tihenemine allpool künni kihti on üldiselt suurem probleem, · kuna see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise-sulamise, märgumise- kuivamise tsüklid) · ja selle likvideerimine on võimalik vaid sügavkobestamise abil (mehaaniline, bioloogiline). 9. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus g cm-2 Mg m-2 10. Mulla poorsus, poorsuse liigid. POORSUS · Üldpoorsus 40-60% Pk - Kapillaarne poorsus 40-60%, < 0,01 mm Pmk Mittekapillaarne poorsus 40-60%, > 0,01 mm Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40 %-ni 11. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhureziimile. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus
16. Mulla lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus. Dm- absoluutkuiva mulla mass looduslikus ehituses Tasakaaluline tihedus - igale mullale iseloomulik Dm, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema. Kobestusjärgne Dm on seda madalam, mida kõrgem on huumuse sisaldus ja mida kõrgem on üle 1 mm läbimõõduga mullaaagregaatide ja füüsikalise savi sisaldus. 17. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus ei ole otseselt seoses Dmga, vaid sõltub mulla vee- ja saviosakeste sisaldusest. Kui Dm suureneb 20% võrra, siis kõvadus 400%. Ühikuks: 1 kg/cm2 või 1 MPa. Optimaalne kõvadus on 0,5-0.8 MPa, vegetatsiooni perioodi alguses, aga keskel: 2,0-2,5MPa. Kõvadus mõjutab ka mulla elustikku, aga 3MPa ei mõjuta vihmausside käikude moodustamist. 18. Mulla tihenemine. Künnikihi tihenemine, künnikihialune tihes. Tekke põhjused, likvideerimise võimalused.
- eelmise aasta taimejäänused on lagunenud - muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga 3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld 3 - ühtlane sügav juurestatus - arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuursusega muld on: 1) Mullapind: - mudastunud mullakoorik - makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad 2) Ülakiht: - ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuragregaadid - ebaühtlane juurestatus - lagunemata ja ebaühtlaselt jaotunud taimejäänused (lagunemata põhukiht) - hallikassinine värvus ja roiskunud õhk (viitab halvasti õhustatusele) 3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev
annaabi.ee 
