MULLA TEKE Üles sulavas osas Jahedas kliimas Kiire suveni kuni 1)Naatriumi 1)Huumust liigniisketes oludes aeglaselt. Niiskuse niiskust jätkub tulemusena muutub peaaegu ei teki väga aeglane ja temp. Olude muld tihedaks 2)Intensiivse muutumine struktuurituks keemilise põhjustab keerulise massiks murenemise ehitusega mullad 2)Mulla teke on tagajärjel võimalik seal, kus mullad saavad
Väheneb poorsus, halveneb vee läbilaskvus. · Pinnasevesi soodustab ülagleistumist, põhjavesi süvagleistumist. http://www.teara.govt.nz/en/soils/7/2 Sooldumine · Primaarne, kui aurumine ületab sademeid · Sekundaarne on niisutamise tulemus · Lahustuvate soolade kogunemine mulda Mg2+; Ca2+; K+; Na+ · Taimed ei vaja Na+, selle väljapesemine mullast võib muuta mulla struktuurituks Solontsak mullasõmerad lagunevad soolalahuses http://geo.bildungszentrum-markdorf.de/fortbildung/pages/Aralsee-Glossar.htm Siin ei kasva enam
Mustmuld Mustmullad A 0-25 Bt 25-74 Btk 74-96 Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks massiks. · Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine Takõrr kuivanud savikad mullad Punamullad · Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide, mis annavad neile punase värvuse · Olenevalt tüübist on punamulladd mitmesuguse
jõevee pind on samal tasemel. Parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. Kuid ka siis püsib mõningane sooldumisoht, kuna mullavee kontsentratsioon laguneb ja mullalahuse ning mulla vaheline keemine tasakaal muutub. Läbipesemine võib osutuda ka võimatuks,, kui naatriumi kontsentratsioon on mullas juba liiga kõrge. Sellisel juhul muutub muld niiskudes naatriumi toimel struktuurituks, s.t vett mitte läbilaskvaks, sest mullasõmerad lagunevad soolalahuses tihedaks massiks. Muldade hapestumine Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomulik 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Kui teatud looduslikud taimeliigid ongi
Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m änni juurepess Heterobasidion parviporum – kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Vanematel kuuskedel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Puudel esineb tüvedel vaigujooksu ning võra hõreneb. Mädaniku algfaasis muutub puit tumedaks, kohati pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüveosast, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ● juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael ● võrade hõrenemine ● vaigujooks tüvel ● viljakehad tormiheite puudel ● juurdekasvupuuriga proov
puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis muutub ekstsentriliseks. või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. 11.2 Putukkahjurid esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne ion lendlus 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks samuti tormimurru ja tuuleheite puude
F vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu (Eestis olulist metsakaitselist tähtsust ei oma) Noorematel kuuskedel on haigestumise tunnusteks tüve alumises osas esinevad väikesed piklikud valged laigud. Ka esineb juurekaelal vaigujooksu. Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Mänd mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni, Kuusk mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seepärast juurepess kuusikutes rikub olulise osa kõige väärtuslikumast tüve osast- esimese palgi, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta
annaabi.ee 
