22. Hingamise regulatsioon: hingamiskeskus, hingamise automaatsus. Hingamiskeskuse aferentsed mõjustused. Efektorid – hingamislihased. Tsentraalne regulator – Hingamiskeskus KNS-s Läbilõikamiskatsed ja bioelektriliste potentsiaalide registreerimine Hingamisneuronid ajusillas ja piklikajus Erinevat tüüpi neuronid kompleksselt lülitatud, tsentraalne rütmogenees! Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b
Jakobson demonstreeris, et teose kirjanduslikkuse aspekti vastuvõtt on olnud pärsitud just sellepärast et keskendutud on referendile, selle dominandile. Peab Jakobsoni lähenemist viljakaks kuid ühekülgseks. Hilisemad prantsuse strukturalistid on Jakobsoni lihtsustanud (Barthes, Genette, Todorov, Greimas – suured lihtsustajad). Leiavad, et grammatika ja retoorika funktsioneerivad täielikus kooskõlas, üleminek grammatilistelt struktuuridelt retoorilistele toimub raskusteta. Läbi grammatika võib kirjeldada retoorikat. (Todorovil “Decameroni grammatika”, Greimasil “Struktuurne semantika”, lootsid grammatika abil kirjeldada figuratiivust, kujundlikkust. Gramm. areng on kirj uurimist mõjutanud, kuid pole võimaldanud ammendavat ja adekvaatset tõlgendust kirjanduslikkusest. Todorov ja Ducrot: retoorika on alati rahuldunud paradigmaatilise arusaamaga sõnast, mitte aga püstitanud küsimust nende sõnade süntagmaatil
erutuse liikumine on tingitud sellest, et erutuse eesserva taga on kiud alanenud erutuvuse seisundis ja seepärast ei saa neid osi aktsioonivooludega uuesti erutada. Organismis liigub erutus närvikiude mööda alati ainult ühes suunas: aferentseid kiudusid mööda perifeeriast tsentri suunas ja eferentseid kiudusid mööda tsentrist perifeeria suunas. Närviimpulsside kindel liikumissuund on tingitud sellest, et aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse erinevatelt struktuuridelt: esimesed retseptoritelt, teised närvirakkudelt. Sünapsiks nim. morfoloogilist struktuuri, kus toimub erutuse ülekanne närvikiu lõpmetelt lihasnäärme- või teistele närvirakkudele. Erutuse edasiandmine sünapsis toimub spetsiaalse keemilise vahendaja osavõtul mediaatorile (enamikus sünapsides on mediaatoriks atsetüülkoliin). Kui erutus jõuab närvirakuni lühikeste ajaintervallide järel korduvalt või tuleb mööda paljusid
kuludest, materjalikulu 30 protsenti ja tööjöuk-ulu vähem kui 10 protsenti. Seega on olulisim võimalus firma efektiivsuse tõstmiseks just üldkulude kokkuhoid, mida ABC abil on võimalik senisest paremini saavutada. Kasutavad suurfirmad Toimingupõhine kuluarvestamine on väga populaarne USAs ja ka Lääne-Euroopas. Süsteem leidis laialdasemat kasutamist alates 80. aastate keskpaigast. Peamised kasutajad on struktuuridelt keerukad väga paljude toodetega ja erinevate turustusmeetoditega suurettevõtted, nagu telekomid, ministeeriumid ja ka näiteks Rootsi armee. Eestis katsetavad toimingupõhist kulusüsteemi praegu Hansapank, Eesti Mobiiltelefon ja Eesti Telefon. Hansapanga finantsanalüütiku Margus Kiseli kinnitusel on viis kuud väldanud ABC süsteemi esimese etapi rakendamise tulemustest ja kokkuhoiu suurusest veel vara rääkida. «Süsteemi rakendamine on väga andmemahukas protsess,» ütles Kisel
Hingamistsü klis eristub kolm faasi, mille vaheldumist reguleerivad kuus aktiivsuselt (erutusmustrilt) eri tüüpi neuroniklassi (nende vahel on keeruline süsteem lülitusi, eri aegadel aktiveerumise ja koostöö käigus kujuneb ühine aktiivsusrütm - rütmogenees) formatio reticularise juhtimisel, mille kaudu on süsteemil side aferentidega perifeerias ja kesknärvisüsteemis. Aferentidelt pärineb info võimaldab adaptatsiooni (7.2. alapunktid), kõrgematelt struktuuridelt pärineva info puhul muudki - tahtlik (suurajukoor) või emotsioonidele alluv (limbiline süsteem) muutmine. Hingamisrütmi mõjutab ka hüpotaalamus. Trahhea, bronhide ja bronhioolide parenhüümis on venitusretseptorid (aeglaselt adapteeruvad mehanosensorid), mis registreerivad kopsude venitusseisundi ja selle muutused (osad adapteeruvad vähe, teised erutuvad venitusseisundi muutustel).
regiooniks: servaaladel vastavalt primaksiaalne müotoom (neuraaltorule lähemal) ja abaksiaalne müotoom (neuraaltorust kaugemal) ning keskmine osa dermatoom ehk keskmine dermomüotoom (tekib seljaosa pärisnahk e. dermis). Müotoomist arenevad müoblastid – lihaste eellasrakud (PrM- roietevahelised lihased ja selgmised lihased; AbM kehaseina lihased, jäsemete ja keele lihased) Signaalid ümbritsevatelt struktuuridelt suunavad vastavate somiidi regioonide arengut Sündetoom – dorsaalsed sklerotoomi rakud moodustavad kõõlused Arthrotoom – sisemised sklerotoomi rakud, selgroolülide ühendused, välimine selgroodiskide osa (sisemine seljakeelik), roiete proksimaalne osa Ventrolateraalne sklerotoom – roiete distaalne osa Ventromediaalne sklerotoom – migreerub seljakeeliku ümber, moodustub selgroolülide kereosa