Sünkroonset poeetikat, nagu sünkroonset lingvistikatki ei tohi segi ajada staatikaga. Diakrooniline (ajalooline) lähenemine puudutab mitte ainult muutusi, vaid ka pidevaid, vastupidavaid , staatilisi faktoreid. Diakrooniline poeetika või keeleajalugu on ülemstruktuur, mis ehitatakse järjestikulisele sünkroonsete kirjelduste seeriale. Poeetika lahushoidmine keeleteadusest on garanteeritud vaid siis, kui keeleteaduse ala lubamatult piirata. Kaks olulisimat probleemi, mis puutuvad kokku strukturaallingvistikaga: ,,keele monoliitsuse hüpoteesi" kordamine ja "ühe keele siseste erinevate struktuuride vastastikuse sõltuvuse" probleem. Kahtlemata on iga kõneleja ja iga kogukonna jaoks oma keeleühtsus, kuid see üleüldine kood esindab vastastikku seotud allkoodide süsteemi; iga keel hõlmab mitmeid kokkulangevaid struktuure, millest igaüht iseloomustab erinev funktsioon. Keelt tuleb uurida kõigis tema erinevates funktsioonides, kuid enne poeetilise funktsiooni üle
Tavva-guuq ikpiarju(q)-ku(t)-Luni-tigualaka- mi- Then they say work-bag by while she swept up LOC (from) uk takanu- nga ikijaq- tuq-Luni qaja(q)r-mun POSS that one there below her way out she while kayak towards ´Then suddenly, she swept up her work-bag from its place below her as she went out towards her kayak` 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda
· Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda
· Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. · Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt. · Keel kui tervik, keele olemus, kadus vaateväljast. 6. Strukturalismi sünd (Baudouin de Courtenay, Sassure) ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson): Strukturaallingvistikaga keel on terviksüsteem, mille ajalugu uurida on tarbetu. Foneetikud olid juba teinud märkimisväärseid edusamme 19. sajandil. 1877 avaldatud raamatus Handbook of Phonetics tegi Henry Sweet vahet häälikutel, mille erinevus sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta
Oluline lingvistiline rakendusala on keel(te) grammatikate kirjeldus, mis põhineb üldisel grammatikateoorial ja semantilisel teoorial. Teine sellega seotud oluline ala on keeletüpoloogia ehk keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Kui seda tüüpi uurimine keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse ehk strukturaallingvistikaga. Kõik pole autonoomsuse ideega nõus, juba kaua aega on keeleteaduses suundi, milles rõhutatakse keelesüsteemi ja keelekasutuse sõltuvust kultuuritaustast (nt etnolingvistika). 1960Ndatel hakkasid levima autonoomsust eitavad funktsionaalsed keeleteooriad ja suunad, esimeste seas sotsiolingvistika. Funktsionaalsele keeleteooriale on iseloomulik keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Paljud 1980
annaabi.ee 
