MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad
Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu. Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid ja kau-gel vilk-sa-ta-des ka-se luu. Õhk kä-ri-seb. Sel koh-tu-päe-va hääl. Taob mü-di-na-ga tae-va vi-ha härg.
2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. Kõnealuses luuletuses on riimiskeemi poolest kasutatud terve luuletuse vältel ristriimi (abab). Esineb nii täisriimi (ling-hing), algriimi (Öö kisub üles päeva kullast kootu – k- algriim). On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 11 silbist, teine ja neljas värss alati 10 silbist. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik.
Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida algab 11-silbiga ja sellele järgnev on 10-silbiline ja sellele järgnev 11-silbiline jne. See näitab, et luuletuses on stroofiline ülesehitus
Reihungsstil. stiilielemendid paatos ja ekstaas erilised värvid keeleeksperimendid uute väljendusvõimaluste otsingul. Jakob van Hoddis: Weltende Seda peetakse esimeseks ekspressionistlikuks luuletuseks ilmus 11.1.1911 August Stramm: Patrouille keeleline eksperiment. Read muutuvad lühemaks, napimaks. Kui seda skandeerides lugeda kõlab nagu soldati marss. Riimi ei ole, traditsioonilist meetrumit ja stroofilist ülesehitust ei ole. Marie Under: Vervalla (1919) Saksamaal algas ekspressionism siis, kui oli poliitiliselt ja kultuuriliselt palju toimumas. Eestisse ilmus see maailmasõja ajal ja vahetult peale ka ekspressionism. 12.02.15 Hilisekspressionism Kui enne sõda oli valdav eufooria, siis sõjajärgselt kaotati illusioonid, et sõda võiks midagi parata. Peale sõda suur küsimärk, mida nüüd? 9.11.1918 revolutsioon Saksamaal. 9.11.1989 langes müür. 9.11 oli ka Kristallnacht
3. Kus, millal ja kellega ta räägib? Millis(t)es ruumi(de)s asub tegelane? Kes on tema dialoogipartnerid ja kes ei ole? 4. Mida ta räägib? Mida tegelane tahab näidendis öelda? Millise teemaga ta on seotud? 5. Kuidas ta räägib? Milline on tegelase sõnavara, lauseehitus, esitusviis jne ? Mida ta rääkimise ajal teeb? VÄRSIÕPETUS Värsiõpetus on luulet käsitlev kirjandusteooria haru, mis uurib luule rütmi, riimi, häälikulist ja stroofilist korrastatust jmt. Ilukirjandusliku teksti kaheks traditsiooniliseks esitusviisiks on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet kutsutakse poeesiaks e luuleks, sidumata kõnet ilukirjanduslikuks proosaks. Proosat iseloomustab sõnade ja lausete selline vaba esitamisviis, nagu on omane kõnekeelele. Seotud kõne on arenenud laulust, mistõttu iseloomustab teda sõnade rütmiline ühendamine. Rütmi aluseks on samasuguste või sarnaste nähtuste ( häälte, liigutuste ) korrapärane vaheldumine
annaabi.ee 
