ja vähemusrahvustesse. 24. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. See on organismi mittespetsiifiline reaktsioon ·ei ole seotud konkreetse stiimuliga; ·tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, ·kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Stress võib soodustada füüsilist ja psüühilist haigestumist. 25. Kehaline aktiivsus, tervis ja heaolu. Terviseriskid- ülekaalulisus. 26. HIV-nakkus, uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu. On mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks suurenev vaimne pinge, varane
Stressireaktsioon on organismi mittespetsiifiline reaktsioon, mis ei ole seotud konkreetse stiimuliga. See tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks. Kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Stress võib soodustada füüsilist ja psüühilist haigestumist. 29. Kehalise aktiivsuse ning tervise ja heaolu seosed, saavutused ja puudujäägid Eestis Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid, mis on seotud eluviisi ja – keskkonnaga, on näiteks vähene kehaline aktiivsus. Ülekaalulisus 30
hinnang. Stressihinnangud on kahte tüüpi: • Esmane (emotsionaalne) hinnang olukorrale: (häda)oht, kahju/kaotus või võimalus/väljakutse • Teisene (kognitiivne) hinnang: toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida vähem seda omatakse, seda suurem on stress selle saavutamise, hoidmise ja kaotamisega seoses. 29. Kehalise aktiivsuse ning tervise ja heaolu seosed, saavutused ja puudujäägid Eestis. Kehaline aktiivsus on organismi hea toimimise nimel ülioluline, kuna see
(connects personal, organizational and community wellness) o aeg.• Inimesed, kellel on seatud eesmärgid ja nad tegutsevad nende täitmise olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega organisatisiooni ja o kogukonna/ ühiskonna tasand 2 Signs- heaolu tunnused nimel, kasvab psühholoogiline heaolu pidevalt, kuid subjektiivne heaolu on subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. • Oluline stressitegur igal tasandil: o organisatsiooni heaolu: - töötajate osalemine otsuste pidevas muutumises vastavalt sellele, kuidas on inimese elus kordaminekuid on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja tegemisel- töötajate/kolleegide vahel hea kommunikatsioon- selged rollid ja ja ebaõnnestumisi. • Heaolu aitavad hoida kõrgel tasemel eesmärgid elus ja sotsiaalsete rollide kontekstis. • Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida
sellega toimetulekuks, • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressihinnangud: 1) Esmane (emotsdionaalne) hinnang olukorrale: oht, kahju/kaotus või võimalus/väljakutse 2) Teisene (kognitiivne) hinnang – toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõnäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääle. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida vähem seda omatakse, seda suurem on stress selle saavutamise, hoidmise ja kaotamisega seoses. Majanduse ning tervise ja heaolu seosed. Tervis mõjutab majanduslikke tulemusi arenenud riikides peamiselt nelja kanali kaudu (nii indiviidi kui ka riigi tasemel): - suurenenud produktiivsus, - suurem tööjõu pakkumine,
annaabi.ee 
