(halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni. Kõige tavalisemad sümptomid, mille all töötajad kannatavad kas mõnikord või sageli on väsimus, seljavalu, peavalu, kõrge vererõhk, ärrituvus ja köhimine. Sagedaseimad probleemid töökohas on siiski väsimus ja seljavalu. Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et
nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.3 Pingeid maandatakse arvuti taga istudes mitmel moel, eriti noori, aga ka täiskasvanuid ja vanureidki hoiab arvutis Facebook. Veidi enam kui poole aastakümnega on Facebook kasvanud ülikoolileiutisest miljonite kasutajatega ülemaailmseks sotsiaalvõrgustikuks. Facebook on üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid ajaloos, millest on saanud nii
Ressursside säilitamise teooria (Hobfoll). Selle järgi eeldatakse, et stressi kogetakse ükskõik millises kolmest kontekstist: inimesed kogevad ressursside kadu, ressursid on ähvardatud, inimesed investeerivad enda ressurssidesse ilma kasu saamata. Dispositsonaalsed (trait-oriented, dispositional) lähenemised toimetulekule: repression-sensitisatsioon; seiramine vs ähmastamine. Repression- sensitisatsioon: kui sattutakse stressisituatsiooni, siis inimene ühes dimensiooni otsas (repressers) pigem ei tunnista võ minimiseerivad stressi olemasolu, ei verbaliseei stressitunnet ning väldivad võimalikele negatiivsetele tagajärgedele mõtlemist. Dimensiooni teises otsas olevad inimesed (sensitizers) aga reageerivad stressiga seotud märkidele ülemuretsevalt. Seiramine vs ähmastamine (monitoring vs blunting): inimesed reageerivad stressile selle järgi, kui palju tähelepanu nad stressorile pööravad
25. Stressitekitajad ja vastupanutegurid : Milliste stressitekitajatega (nii lühi- kui pika- ajalised, ühisk.-majanduslikud või keskkonnast tingitud) on perel tulnud tegemist teha? Kas oskate hinnata kõnealuses perekonnas stressitekitajate kestvust ja tugevust? Millised on vastupanutegurid stressitekitajate suhtes? Kas perekond on võimeline toime tulema igapäevase elu pingetega ja tavapärase stressiga? 26. Kas perekond on võimeline tegutsema, võttes aluseks stressisituatsiooni realistliku ja objektiivse hindamise? 27. Toimetulekustrateegiad. Kuidas perekond reageerib stressiolukordadele (milliseid toimetulekustrateegiaid kasutatakse)? Milliseid toimetulekustrateegiaid on perekond rakendanud probleemidega tegelemiseks, ja mis tüüpi probleemidega? Kas pereliikmed tulevad olemasolevate probleemidega toime erineval moel? Kui nii, siis kuidas? Millised on perekonna sisemised toimetulekustrateegiad?
25. Stressitekitajad ja vastupanutegurid : Milliste stressitekitajatega (nii lühi- kui pika- ajalised, ühisk.-majanduslikud või keskkonnast tingitud) on perel tulnud tegemist teha? Kas oskate hinnata kõnealuses perekonnas stressitekitajate kestvust ja tugevust? Millised on vastupanutegurid stressitekitajate suhtes? Kas perekond on võimeline toime tulema igapäevase elu pingetega ja tavapärase stressiga? 26. Kas perekond on võimeline tegutsema, võttes aluseks stressisituatsiooni realistliku ja objektiivse hindamise? 27. Toimetulekustrateegiad. Kuidas perekond reageerib stressiolukordadele (milliseid toimetulekustrateegiaid kasutatakse)? Milliseid toimetulekustrateegiaid on perekond rakendanud probleemidega tegelemiseks, ja mis tüüpi probleemidega? Kas pereliikmed tulevad olemasolevate probleemidega toime erineval moel? Kui nii, siis kuidas? Millised on perekonna sisemised toimetulekustrateegiad?
suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla negatiivne mõju olemasolevatele interpersonaalsetele suhetele ning seega vähendada veelgi enam puhvri efektiivsust, mis omakorda lihtsustab stressoritepoolset süsteemi ülekoormamist. Nii tekib positiivne tagasiside ehk nõiaring, mis lõpptulemusena põhjustab "süstemaatilise ülekoormuse" ehk pideva stressisituatsiooni, mille väljundiks on korduv lapse väärkohtlemine. Ilma professionaalse sekkumiseta halveneb selline situatsioon progressiivselt ja tekib "vägivalla sunnispiraal" (the coercive spiral of violence). Ka kultuuri ja ühiskonna väärtused võivad mõjutada lapse ja hooldaja vahelisi interaktsioone. Lapsevanema hoiakud ja kasvatusmeetodid on omakorda tingitud vanema sotsiaalsest positsioonist, nt. tema vanusest, soost, haridusest, sotsioökonoomilisest staatusest,
annaabi.ee 
