Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888--97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897--16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897--16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916--37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920--35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926--1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri.
Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa. Isa: Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister Gustav Beermann Ema: Caroline snd Jürgens Akadeemiline kuuluvus: EÜS. Teenistuskäik: 1888—97 Tbilisi kog abiõpetaja, 1897—16 Strelna saksa kog õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897—16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926—1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri.
Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723
kujundusvõtetest on tugevasti mõjutatud asukohamaa eripäradest. 5. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Eestvaates on korruseid kolm, aga tagantvaates kaks. Seal on kaks tiibhoonet. Aknad on nii ümarad kui ka kandilised. 6. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7
ümber N.-H. Jardin Frederiksborg (1744. a plaan) J. C. Krieger Venemaa Peterhof (Petrodvorets) Le Blond Suveaed, Peterburg (1704-) M. Zemtsov, Le Blond, Michetti jt. Strelna Tsarskoje Selo Kadrioru lossipark (1718-) Niccolò Michetti, M. Zemtsov Koostanud: 90Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 16. EESTI VANEMATEST MÕISAAEDADEST ja -PARKIDEST Allikad: Brafmann, E. 1980. Pargid Eestis.
annaabi.ee 
