Protsesside kiiruse ja ulatuse hidnamiseks on vaja korrektset ajaarvestust. Mina vanemad on kihid, seda s ügavamal nad asuvad nind mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Suhteline ajaarvestus piirdub kivmkehade tekkimise järjekorra selgitamisega, jättes lahtiseks geoloogiliste s ündmuste absoluutse kestuse. Suhtelise ajaarvamise meetodeid kasutatakse eeskätt maakoore kõige pealmiste kihtide – settekivimite vanuse hindamisel. Suurimateks ajalis-stratigraafiliseks üksusteks on ladekonnad, mille ajaliseks vastaks on aegkonnad. Ladekonnad jagunevad väiksemateks üksusteks – ladestusteks, ladestiteks, ladejärkudeks ja vöödeks. 4 pinnavormide tekkeloolist r ühma: kosmogeensed, geoloogilised, biogeensed ja antropogeensed, mis erinevad üksteisest põhimõtteliselt nii tekkemehhanismilt kui ka vastavate vormide tähenduselt geoloogiliste aja lõikes. Välis ja sisejõudude toimel kujunevad erinevad pinnavormid, mis moodustavad
lubja ja liivakivid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Vendi ajastu Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (u. 125m). Umbes 650550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja ja KirdeEestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid. Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Prangli) ning Lahemaa ps. põhjatippudes punnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige KirdeEestis. Lääne ja EdelaEestis Vendi kivimid puuduvad
kulutused tasandasid küklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, millesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (Valmiera-Mõniste- Lokno) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (125 m paksune). Umbes 650-550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja- ja Kirde-Eestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid (vendi ladestu). Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Pranglil) ning Lahemaa pls. põhjatippudes pinnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige Kirde- Eestis. Lääne- ja Edela-Eestis Vendi kivimid puuduvad
Alates 1866. a. katkematult töötanud Tartu ilmajaama andmeil vabanes ja nendega seonduvaid põiksusi, samuti lõhesid ja muid tektoonilisi struktuure. sajandivahetusel Tartu ilmajaama andmeil vabanes sajandivahetusel Tartu ümbruskonna maapind lumikattest tavaliselt aprilli keskkpaigaks, siis järk-järgult on see nihkunud ligi 2 Vendi ladestu nädala võrra varasemale ajale ja viimase kümnendi pehmetel talvedel on kogu Eesti ala Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu, mis kujunes Põhja- ja jäänud lumeta juba märtsis. Tartu ümbruses oli pikim talv 1941. a., mil lumikate püsis 149 Kirde-Eestit haaranud ulatuslikus magedaveelises veekogus umbes 600 kuni 570 miljonit päeva ja lühim 1921. a. vaid 11 päeva. Saja aasta jooksul on lumikatte kestus vähenenud aastat tagasi. Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad. Tallinna meridiaanist lääne viie päeva võrra. (Frey, T. 1998. Lumikeskkond)
6. Peit- ja aardeleiud Dateerimine Suhteline e relatiivne ja absoluutne kronoloogia. Absoluutne kronoloogia võimaldab leitud eseme v muistise kindlalt mingisse aega dateerida. Suhteline e relatiivne kronoloogia tähendab seda, et mingi objekti saab paika panna teiste objektide kaudu. Relatiivne kronoloogia tuleb välja ka näiteks kultuurkihis: vanem ese, on allpool, noorem aga ülevalpool. Sellist kihtide järgi vanuse määramist nimetatakse stratigraafiliseks meetodiks. Selle meetodi puhul tuleb arvestada, et varasem kultuurkiht võib olla segatud. Relatiivse kronoloogia alla kuulub ka tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius). Arheoloogilised esemeleiud on jagatud liikidesse: nt relvad, tööriistad, ehted, millest igaüks omakorda jaguneb all-liikideks: nt mõõgad, odad jne. Esemeliigid omakorda jagatakse valmistusmaterjali alusel. Lisaks kuulub iga ese omasuguste seas teatud 4