Carl Wilhelm Scheele Marie Aasorg 12c Ajalugu Carl Wilhelm Scheele sündis 9. Detsembril 1742 Stralsundis ja suri 21. mail 1786 Köpingis.Ta oli rootsi keemik ja apteeker samuti avastas ta hapniku. Lapsepõlv Scheele sündis Saksamaal Pommeris, mis kuulus tollal Rootsile. 15aastasena sai temast apteekriõpilane Rootsis. Ta töötas apteekri ja apteegijuhatajana 1770. aastani Stockholmis, siis 1775. aastani Uppsalas ja hiljem Köpingis, loobudes ülikooli õppejõu kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur.
Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana
Suuremad keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas. Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus. Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis. Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool NSV Liiduga. Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti maad, kariloomi ja põllutöömasinaid. 1960. aastate alguseks oli sotsialismi alus rajatud, sealhulgas põllumajandus kollektiviseeritud. 1986. aastal tehti viisaastakuplaan ja hakati arendama tehnoloogiaid.
Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu: oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakver es ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". 23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Ülikoolide tekkimine Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti Trivium: grammatika, retoorika, dialektika;
peamiselt kaubanduslikud privileegid, millest ei tahetud loobuda. Linnaõigus oli õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Tallinnal oli Lüübeki linnaõigus. Lübecki õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele «kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel». Kuninga ürik pole originaalis säilinud, selle tekst on meieni jõudnud 1347
Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja- Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Riias arenes 13. sajandi jooksul välja oma, Riia linnaõigus, mis hiljem käibis kokku 17 linnas Läti ja Eesti alal. Lübecki õigus oli lisaks Tallinnale veel vaid Narval, Rakverel ja 17. sajandist ka Haapsalul. Lübecki õigus oli aga ühtekokku maksev ligi sajas linnas, teiste hulgas Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis. 15. sajandi algul elas «Lübecki õiguse linnades» kokku umbes 300 000 inimest - tolle aja kohta väga suur arv. Nii oli Tallinn alates 13. sajandist integreeritud Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopa linnu hõlmavasse õigus-, kultuuri- ja majandusruumi. Need sidemed ei katkenud täielikult ka siis, kui hansakaubandus soikus ning Tallinnast oli saanud esmalt Rootsi, siis Vene riigi provintsilinn. Lübecki raad oli Tallinnale keskajal, õieti kuni 1584
annaabi.ee 
