Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti karakteristikutest (niiskusesisaldus) Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55- 3,40; metall-lehed 0,16-0,76; kakaouba kottides 1,92-2,4; puuvill pallides 1,39-4,6
lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16...0,76; kakaouba kottides 1,92...2,4; puuvill pallides 1,39...4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil.
lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16...0,76; kakaouba kottides 1,92...2,4; puuvill pallides 1,39...4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil.
pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse
1016 kg) või lühike tonn (short ton, 954 kg). Seepärast tuleb kaubadokumentides alati pöörata tähelepanu sellele, millist tonni on kasutatud. Mahuühikutena kasutatakse kuupmeetrit, kuupjalga, inglise kuupsülda (ümarmetsa veol). Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on stoovimistegur (stowage factor), mis näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla antud lasti 1 massitonn. Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn. Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2. Tükklast Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Mõnda tükklasti nagu nt
Kui laev lastida ainult raske lastiga, kasutatakse täielikult ära kandevõime, osa mahutavusest jääb kasutamata. Laeva lastimisel ainult kerge lastiga kasutatakse täielikult ära mahutavus, osa kandevõimest jääb aga kasutamata. Laeva kandevõime ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks peab kõikide lastide keskmine kaalutud stoovimistegur olema võrdne laeva erimahutavusega . Oletame, et laevale tuleb lastida kaks lasti, üks nendest kerge, mille stoovimisteguri tähistame SFk, teine raske, mille stoovimistegur on SFr. Laeva puhta täiskandevõime tähistame p ja mahutavuse W. Kerge ja raske lasti q k ja qr massi määramiseks koostame võrrandi qk + qr = p, qkSFk + qSFr = W. Võrrandi lahendid on qk = (W - SFr p) /(SFk SFr) qr = (SFkp W)/(SFk SFr) Praktikas on laevapoolne lastide masside valiku võimalus väike. Reeglina on lastide massid juba enne sadamasse saabumist kindlaks määratud. Erandjuhtudel võib laeval olla
annaabi.ee 
