rõõmsameelne ning viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et ka minu elu eesmärgiks on nauding. Epikurose loodud mõtteviis on mulle igati sobiv. Samuti meeldib mulle mõte, et inimene koosneb aatomitest ning hing ei saa niisama eksisteerida ehk surmajärgset elu pole olemas, mis tähendab, et ma võin teha täpselt nii palju pattu, kui ma tahan ilma, et peaks mõtlema kannatustele põrgus. Kokkuvõttes polegi ma enam stoitsismis nii kindel ja kaldun pigem Epikurose filosoofia poole. Epikuurlaste koolkonnast saadud õpetused muudaks mind kindlasti eneseteadlikumaks, ma oleksin enesekindlam oma tahtmiste suhtes. Ma ei muretseks nii palju negatiivse pärast, kuivõrd püüdleksin positiivse poole.
egiptus 30.e.m.a) Hellenistlik kulutuur tekkis põhiliselt uutes keskustes (aleksandrias, antiookias,pergamonid,rhodosel) idamaade kultuuri mõjul. kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtemis ja kultuurikeeleks. Hellenistikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetuses, stoitsismis,epikureismis). Filosoofiast (keskus Ateena), milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika ,astronoomia , geograafia,meditsiin,botaanika ja filosoofia. Tehnika edenes eelkõige sõjanduses ja ehituses. Hellenistliku kultuuri mõnu ulatus rooma riigist indiani. Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 Pella
Maailmavaimu areng väljendub inimeste arusaamades sellest, mis on vabadus. Kunagi arvati, et vabadus on omavoli. Selline idamaiselt barbaarne arvamus iseloomustas ajaloo algust. Aja jooksul jõuab aga inimkond adekvaatse arusaamani vabadusest. Aga mis on vabadus Hegeli arvates? Hegelile olevat meeldinud aforism Vabadus on tunnetatud paratamatus, mille autoriks on arvatavasti hollandi filosoof Spinoza (16321677) ning mille ideelised juured on stoitsismis. Vabadusena mõistab Hegel nö sisemist paratamatust (veendumustest lähtuvat paratamatust). Vaba inimene ei vaja välist sundust, tema distsipliin on teadlik. Vabale inimesele vastandub ori, kes käitub vastavalt sellele, kuidas temaga piitsa ja prääniku vahendusel manipuleeritakse. Inimesed juhinduvad isiklikest huvidest ja püüavad teostada isiklikke plaane, kuid nende tegude tulemused ei ole alati vastavuses nende kavatsustega. Mõnikord juhtub, et tulemuseks on miski, mida
Ainult see rahulolu, mida tekitab loobumine ja tagasitõmbumine, on turvaline ning seetõttu väärt, et selle poole püüelda. Oli selge, et küünikute filosoofia oli kõige ahvatlevam nende inimeste jaoks, kes olid maailmas pettunud ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb. Elamine sotsiaalsete konventsioonidega kooskõlas,
Vaimu olemus on vabadus, kuid oma arenguastmetel teadvustab vaim oma olemust erinevalt. Ka vabaduse (oma olemuse) tunnetamine on protsess, see ei toimu korrapealt. Vaimu areng seisnebki üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse vabaduse mõistmises. Mida mõistab Hegel vabaduse all? Hegelile olevat meeldinud aforism "Vabadus on tunnetatud paratamatus", mille autor on tõenäoliselt hollandi filosoof Spinoza (16321677) ning mille ideelised juured on stoitsismis. Vabadus saab sündida alles siis, kui on olemas riik ja seadused; paratamatuse all mõistab Hegel seesmist paratamatust (veendumustest lähtuvat paratamatust), mis annabki tõelise vabaduse. Hegeli enda mõtteavaldused võivad selgitada tema arusaama: "Enim levinud on ettekujutus vabadusest kui omavolist. Kui räägitakse, et vabadus seisneb selles, et saab teha, mida tahad, siis selline ettekujutus annab tunnistust täielikust mõttekultuuri puudumisest." Riik peab hoolitsema selle eest, et 1