suuremb(i) suurem suure(m)p [ma] odin võtsin võti [nad] tulled tul(n)d tullu, tullu' [ma] saisin saaks saass Murdekogud ja uurimiskeskused Murdekeele lauskogumine algas Andrus Saareste eestvõttel 1921. a üliõpilastest stipendiaatide abil. Wiedemanni sõnaraamatut järgiva sõnavarakogu kõrvale tekkis murdetekstide kogu, väärtuslik allikas mitmele teadusharule. Keeleteadlaste kõrval on teinud suure töö Emakeele Seltsi vabatahtlikud kirjasaatjad. 2006. aastaks oli kogutud 1 748 500 sedelit ja 139 450 lehekülge keeleandmeid. Kohanimesid on kogutud 700 000, isiku- ja loomanimesid 56 700 sedelit (lähemalt vt http://www.teaduskogud.org/materjalid).
Lisaks Eestis kogutu, peamiselt linnadest (Tallinn, Tartu). Materjalis on nii juhuslikult kuuldud anekdoote, vanu kaustikuid. Rootsi- Paul Ariste kogutu (keelesituatsioonide kohta kogutu, külade ja perede kaupa fikseeritud suhtlemiskeel), rootsi koolide õpetajate kaastööd. Suurem osa säilinud koopiatena. Kogutud enamasti Noarootsist, Ristilt ja Vormsi saarelt. Vene- ERA töötajate kogumismatkadelt kogutu, välitööde praktika materjalid, vene koolide õpilaste kaastööd, stipendiaatide kogud, venelaste kaastööd (vene intelligentsid). Materjal: küladest ja linnadest kirjapandu, folkloristide juhukirjapanekud venelastest tuttavatelt, oluline on olnud tekstide esitajate rahvus ja esitamise keel. Materjal oli pärit paljuski Petserimaalt, lisaks Narva- tagusest ja Pepsi-äärest. Leedu- Kogutud Leedus. Redlichi kogutu. Leonhard Masingu loovutatu. Peeter Arumaa kogutu. (veel on Ingeri-, Vadja-, Mustlase -ja Juudikogud ning ERA, Mitmesugused rahvad) 24
keskus. 12. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. · allikad rahvaluuleteadus loob oma allikad ise. Dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus. · Suulised allikad välitööd (küsitlus, vestlus, intervjuu, osalusvaatlus jms) Eestis kaks suuliste allikate kogumisviisi: kogumine vabatahtlike kirjasaatjate abil ja välitööd, kus materjal kogutakse stipendiaatide abil. Välitööd teaduslike ekspeditsioonidena(kõrgaeg 1950.60.), milles teostatakse 1. frontaalset(koguti kõike), 2. pääste(ettekujutus, et midagi kaob, kui seda ei jõuta koguda), 3. temaatilist kogumist(kogutakse kindla teema kohta) 4. ja koostatakse kogumispäevikuid allikatena, mis tulid käibele enne Esimest maailmasõda (1912+) materjali talletamisviisid välitöödel 1. meeldejätmine ja hilisem üleskirjutamine (protokollimine), 2
inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja surma kujutamine – selle keskne lähenemine usundile. Rahvaluule-rahvusideoloogia tugi, rahvapärimus . eestluse elujõu allikas. Loorits on väga rahvuslik
Esemekogu ja filmiarhiiv. Arhiivid: 1) topograafiline arhiiv- välitööde päevikud ja reisimärkmed alates muuseumi asutamisest 1909 aastast. Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist, teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja stipendiaatide poolt kogutud ja kirja pandud tööd teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö, kombed ja toit jne. 3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel
annaabi.ee 
