2. näo elementide eristamine ülejäänud maailmast Tal on olemas ka erinevad vajalikud refleksid: 1. imemine ja 2. silmade pilgutamine Keerulisemal tasemel suudavad nad ka mõelda ja infot koguda. 2. KODU Peale sünnikarakteristikute avaldab igale beebile täiendavat mõju keskkond, eriti kodu, kus ta kasvama hakkab. Õnnelik kodu võib arengule hoogu anda. Vaenulik ja väljakutseid mitte pakkuv keskkond arengut pärssida. Stimuleerivas keskkonnas kasvanud beebi vaimne võimekus võib kujuneda märksa suuremaks kui karmis ja igavas keskkonnas ilmavalgust näinud lapsel. 3. IMIKUIGA Imikueaks peetakse tavaliselt elu esimest 18 kuud. Toimuvad mitmeid erinevaid olulisi muutusi. Seda alates väga lihtsa emapiima lõhna äratundmisega ja lõpetades keerulise kõndimisvõimega. Esimese 18 elukuu jooksul on väga oluline, et lapse keskkond,
(Sarapuu 2003 : 121) 2.2. Imikuiga Imikuiga kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne areng on selles eas väga kiire. Esimese eluaastaga harjub imik välismaailmaga ja saab selles oma esimese kogemuse.Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (Inimese elukaar...2014) Ta õpib ka usaldama või umbusaldama. Stimuleerivas ja turvalises keskkonnas saab esimese eluaasta lõpuks imikust iseseisvalt kõndiv, kindla tähendusega sõnu ütlev, nututa oma soove väljendav ning ümbritsevaid inimesi usaldav väikelaps. Kui imikuea arenguülesanded täidetud läheb laps üle teisele teadvuse ja sotsiaalsete suhete tasandile. (Inimese areng 2014) 4 2.3. Maimikuiga Maimikuiga kestab esimesest kuni kolmanda eluaastani. See on kiire kehalise ja vaimse arengu periood
Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega lapsi võib samuti käsitleda kui erivajadustega lapsi, sel juhul ei tulene erinevad vajadused mitte
Glutamiin aitab järelikult neutraliseerida organismis happeülejääke ning takistada nende halba mõju. Selle kohta puuduvad siiski veel teaduslikud tõendid ning seega jääb kõik praegu üksnes spekulatsiooni tasandile. Kokkuvõtteks Kõrgetel glutamiiniannustel ei ole leitud olevat tervetele sportlastele mitte mingisugust positiivset mõju, seda nii treeningujärgse taastumise, immuunsüsteemi ega ka lihasmassi seisukohalt. Glutamiinilisa kaks võimalikku kasu seisnevad selle stimuleerivas mõjus lihasglükogeeni talletamisele ning happe-leelistasakaalu reguleerimisele. Need mõjud on hetkel siiski veel küsitavad. On vaja usaldusväärseid uurimusi tervete inimestega (eelistatult sportlastega), enne kui glutamiinilisa manustamist võib pidada nende mõjude põhjustajaks. · KREATIIN Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid.
Aita lapsel näha erinevaid võimalusi mängimiseks. · Olenevalt lapse vajadustest ja oskustest, julgusta teda proovima järgnevaid mänge: - rõngaste ladumine suurenevas või vähenevas järjekorras - rõngaste loopimine - rõngaste sõrme otsa panemine - rõngaste keerutamine UURINGUTE ANDMETEL tähendab lapse aju arengu toetamine seda, et ta võimaldatakse viibida emotsionaalselt ja intellektuaalselt rikastavas ja stimuleerivas keskkonnas. Mänguasjade ülestikku ladumine võimaldab mitmeid arendavaid mänge. KUS ON PILT? · Peida pildid lapsest erinevatesse kohtadesse toas. · Peitmiseks vali lapsele tuttavad kohad - lagi mähkmevahetuslaua kohal, mänguasjakast või lapse söögilaua alune. · Ütle: "Otsime pildi üles!" · Esita suunavaid küsimusi: "Kas pilt on laua all?", "Kas pilt on tooli peal?" · Lõpuks esita küsimus selle koha kohta, kuhu pildi peitsid: "Kas pilt on
annaabi.ee 
