2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga. Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis. Tüüpilisi stiilivigu ja vääratusi Stiilivääratus konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel ... 1. Stiili lamedus algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara
*kirjandi ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik; *tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu; *sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng); *kirjandis on 16 või enam keeleviga. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1.põimlause koma väärkasutus; 2.lauselühendi koma väärkasutus; 3.nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4.käändsõna ja omadussõna lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on omadussõna (nt inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5.ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6
lähemale aitavad. Keelelisi valikuid tuleb aeg-ajalt teha näiteks sõnastike koostamisel ja kasutamisel, terminiaruteludes, tõlkimisel, toimetamisel ja keelekorralduses. Miks suhtlus toimib 17 Vähe on kasu levinud vastusest ülaltoodud küsimustele, et ikka mõlemad on õiged: keel mõjutab kõnet ja kõne keelt, ja samamoodi ülejäänud teemadel. Näiteks ei anna need mingit meetodit, kuidas eristada keeleviga keeleuuendusest, terminimoodustust keele risustami- sest, tõlkeviga leidlikust tõlkest või eluvõõrast sõnastikku normatiivsest sõnastikust. Käesolevas osas alustame siis eeldustest. Kirjeldame üldlevinud ettekujutust, et sõnadel on tähendused, selle ettekujutuse järeldusi ja puudusi ning üht võimalikku alternatiivi, mis nihutab tähelepanu tekstidelt inimestele ja reeglitelt vastutusele. Lühidalt • Verbaalse suhtluse toimimise seletamiseks on mitu viisi,
annaabi.ee 
