Modigliani loomingut mõjutas tugevalt aafrika skulptuur ja neegri plastika, mille ilu Euroopas vahetult enne Esimest maailmasõda avastati. Samuti inspireerisid teda 1907. ja 1908. aasta Brancusi loomingu väljapanekud. Skulptuuriperiood kestis 1914. aastani ning sellest on alles ligikaudu kakskümmend viis kiviskulptuuri ja puitgravüüri. Juba algusest peale olid tema kujud täiesti äratuntava isikupärase stiiliga. Kõige kuulsam on "Peade" seeria, mida iseloomustab stiliseeritus, pikendatud kael, noolekujuline nina ning silmad, mille puhul on kujutatud vaid nende kontuure. 1911. aastal esitas ta "Päid" kui dekoratiivset ansamblit, mille eksemplare ei tulnud vaadata eraldi, vaid ühtse tervikuna. Arhailises stiilis "Peade" taga põlesid küünlad ning kogu ruumi miljöö oli tseremoniaalne, Modigliani tahtis vaatajates tekitada müstilist või isegi religioosset emotsiooni. Kuna Modigliani oli päris vaene, siis tekkis tal kohati ka materjalipuudus ning kuna ta
Periood algab raamatu juures ''Mureliku suuga.'' Periood kestab: 1940-50 . Under muutb isamaaliseks. Underlikkus: 1) mingi naiselikkuse kategooria, Underit peetakse naiselikuks luuletajaks (nt erinevalt Alverist). 2)Underi jutustamise võime, oskus tekitada retseptsioonikese luule (ballaadide) juurde. 3) Underi puhul oluline ka looduskesksus algusest peale loomingus loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos, revolutsiooniline) Eelõitseng 1918, Sinine puri 1918, Verivalla 1920, Pärisosa 1923 (need teosed n-ö vahemäng, esindavad tollast sotsiaalekspressionistliku stiili, toimub ühiskonnatemaatika läbimurrang, värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam)
täpsustama seda, et Underi loodus on kuidagi eriliselt suvitusmaastik. See on ikkagi linnainimene, kes tuleb maale ja kes hakkab päikest võtma. Või kõnnib niisama looduses ja saab elamusi. On juhitud tähelepanu ka sellele, et varases loomingus on palju taimi (suurel määral aialilled) - mingil moel kulturiseeritud loodus. Underil on oma osa suvitsukultuuri kujundamises, mis jättis ilmekaid jälgi ka eesti kirjandusse. 4) Luule ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Kui me hakkame värssi või fraasi iseloomustama, siis Underi värsid on ornamentaalsed, Visnapuu puhul meloodilisus või helilisus. Suitsusl võiks olla keerulisus. Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Tammsaare puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Tammsaare nimi on pärit sünnikohast, kui ta võtab nime üle, toimub varsti nimede rotatsioon. Nüüd kutsutakse talu Vargamäeks. Kohasegadused algavad see on üks ilmekamaid segadusi üldse. Asub õppima Treffneri Gümnaasiumisse
20. saj üks olulisemaid prantsuse lavastajaid. Lõi 1922 oma teatri. Lavastus: 1923 Jules Romains'i ,,Knock ehk Meditsiini triumf" (1000 etendust 30 a jooksul). Leidis oma näitekirjaniku: J. Giraudoux. GASTON BATY: Teater peab esile tõstma elu varjatud tahke. 1930 lõi oma teatri. Tähtsustas teatri visuaalset külge. Lavastas ka mitu mitte prantsuse dramaturgiat nt ,,Kuritöö ja karistus", ,,Hamlet". Tema lavastused olid väga stiliseeritud. Stiliseeritus, selged vormid. GEORGES PITOEFF: Rändas Venemaalt Pariisi, pärit on rikkast armeenia perekonnast. Suurepärane näitleja, oma lavastustes mängis meespeaosi, naisi mängis tema abikaasa Ludmilla. 1925 rajas oma teatri. Rõhutas lavastaja primaarsust. Lavastas palju vene autoreid (eriti oluline Tsehhov). Avastas Prantsusmaa jaoks Pirandello. 41) Firmin Gémier Oluline figuur 20ndate prantsuse uuenduses. Antoine'i õpilane. 1911 rajas rändteatri, millega andis etendusi provintsis
(Hunt 1995: 311). Erandlik pole sellisel juhul ka pildi ja teksti vastuolu, tekst ise aga võib olla keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega. Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad, värvirikkad ja detailirohked pildid (Müürsepp 1996: 8). Tsiteerides raamatukujundajat ja kirjanikku Asko Künnapit: ,,Lastele meeldib realism ja detailirohkus. Stiliseeritus ja visandlikkus, ükskõik kui virtuoosne see ka poleks, ajab lapsed päris kurjaks" (Künnap, Sinijärv 2005: 7). Illustratsiooni puhul on niisiis tähtis, et pilt stimuleeriks vaatlemist, õhutaks aktiivsele uurimisele (Müürsepp 1996: 7). Positiivseim mõju on pildil ja tekstil, mis moodustavad kokku terviku, kus pilt ei korda teksti, vaid pakub täiendust. Kuna lapsi köidavad suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja
annaabi.ee 
