Ameerika tetris võeti Albee täielikult omaks säravalt vaimuka lavateosega ,,Kes kardab Virginia Woolfi?"(1962).Esitab publikule vaadata ja hinnata ühe pingelise abieluduelli. Näidend ,,Kõik aias"(1968) vaatleb keskklassi kõlbelist allakäiku.Tema teoseid on lavastatud ka Eesti tetris ,,Habras tasakaal", ,,Lolita", ,,Kõik on läbi", ,,Kolm pikka naist". Aja jooksul on Albee loomingu teemad siiski muutunud järjest abstraktsemaks, keelekasuus oma korduste ja rõhutamistega enam stiliseerituks, teoste üldmeeleolu aga staatilisemaks ja melanhoolsemaks, ehkki neis ei puudu oma omalaadne huumor. On saanud hulgaliselt auhindu, nende seas kolm Pulitzeri.Tennesse Williams (1911-1983)-Ameerika ühendriikide lõunaosast pärit ja mitmes ülikoolis õppinud Williams osales asjaarmastajate lavastustes ning hakkas selle mõjul ka ise näidendeid kirjutama. Edu tõi kirjanikule draama ,,Klaasist loomaaed"(1945), romantilise peategelas Tom Wingfieldi meenutus oma emast ja õest Laurast
aastate teisel poolel kunsti programmilisuse nõuded nõrgenesid, aga erisugustel põhjustel maaliti sotsialismi, Nõukogude armeed, revolutsiooni jms. 1960. aastate maalis tõusis mõneks ajaks esile Tartu kunstnikkond (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000). 1970. aastail hakkas karm stiil taanduma. Igatseti kirkamaid värve, selgemat joont, ilusamat pilti. Eesti maali võis pidada üheks vabameelsemaks ja enam maailma kunstisuundumusi jälgivaks koolkonnaks tollase NSV Liidu alal (Vahtre 2000). 9.2 GRAAFIKA Graafika jäi sõja ajal esialgu illutratiivseks, domineeris joonistus. Temaatikasse
mune. 18. Displeide evolutsioonilise päritolu hüpoteesid. Displeide kujunemise algallikaiks peetakse järgmisi üldisi tegevuste kategooriaid: 1) Kavatsust väljendavad liigutused ehk kavatsusliigutused 2) Asendustegevused 3) Termoregulatoorsed liigutused 4) Kaitseregulatsioonid kõrvade kaitsmine lidusse ajamisega, silmade kõrvale pööramine 19. Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon, selle põhjuste seletusi Selle käigus muutub vastav tegevus stiliseerituks, stereotüüpseks, liialdatuks. Displei ühtlasi emantsipeerub, muutub selgeks ja ühemõtteliseks. Põhjuseks tagada sõnumi ühemõttelisus, varjata looma tõelist motiveeritust. KÄITUMISE FUNKTSIOON. 1. Funktsiooni mõiste ja kontseptsioon bioloogias. Evolutsioonilises bioloogias on funktsioonil spetsiifiline sisu: organismi mingi omaduse või tunnuse (näit. käitumismustri) funktsiooniks on selle valikuline väärtus ellujäämise ja/või sigimisedu mõttes 2
kavatsusliigutused (õhkutõusmisliigutus ehmatas vaenlast, hakati kasutama ehmatamiseks), 2)asendustegevused (nokaga tiivaküüduse puudutamine, isane kahtleb, partnerite nappusel emane on nõus, arenes edasi), (3) termoregulatoorsed liigutused (karvade turri ajamine, jahutamine, ehmatas), (4) kaitsereaktsioonid(jätavad mulje haavamatusest). Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon, hüpoteesid selle seletamiseks. Displeid muutuvad rituaalseks, tegevus muutub stiliseerituks, stereotüüpseks, liialdatuks, tegevus kaotab esialgse mõtte ja saab uue, muutub selgeks ja ühtemõtteliseks. Hüpoteesid: (a) Desmond Morris: selline displei võimaldab paremini vältida mitmetimõistmist ja tagada sõnumi ühemõttelisus (b) John Maynard Smith: selline displei võimaldab paremini varjata looma tõelist motiveeritust. 7.KÄITUMISE FUNKTSIOON. Funktsiooni mõiste ja kontseptsioon bioloogias. Organismi mingi omaduse või tunnuse (näit
see mõjuda vastasele heidutavalt ning sattuda loodusliku valiku soosiva mõju alla, mille tulemusena kujuneski välja spetsiaalne ähvardusdisplei. Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon – Juba 20. sajandi alguses juhtis J. Huxley loodusteadlaste tähelepanu iseäralikule asjaolule, et kui muu käitumuslik tegevus loomadel on tavaliselt küllaltki varieeruv, siis displeisid iseloomustab nende ritualiseerumine, mille käigus muutub vastav tegevusmuster stiliseerituks, stereotüüpseks ja liialdatuks. Ritualiseerumise käigus displei ühtlasi: • emantsipeerub ehk tegevus kaotab oma algse mõtte ja omandab täiesti uue tähenduse (nt algne kavatsusliigutus muutub ähvardussignaaliks) • muutub selgeks ja ühemõtteliseks – pole enam võimalik ajada segi mõne praktilise käitumismustriga (nii nagu nt tuttpüttide „armumängu“ elemente kõrvaloleval
annaabi.ee 
