Aleksander Vardi (1901-1983) Elulugu Sündis Tartus Impressionistlik kunstnik Esimesed põgusad teadmised kunsti alal omandas ta Tartu Naisühingu joonistuskursustel 19191925 õppis Tartus Pallase kunstikoolis Konrad Mägi ning Ado Vabbe juures 19251929 täiendas end Pariisis 30.aastatel omandas Vardi looming impressionistliku ilme ja teda on ikka peetud selle suuna väljapaistvamaks ning ka stiilipuhtamaks impressionistiks eesti kunstis. Moodsa kunsti võimalused paelusid Vardit juba varastel Pallase-aastail Vardi varasem looming oli ateljees hävinud sõjapäevil Sotsialistliku realismi kõige karmimatel aastatel 1950-1956 oli Vardi välja heidetud Kunstnike Liidust ja halvima kartuses läinud Vanemuise teatrisse dekoratsioone maalima Hiljem sunnitud vaheaega jätkas Vardi impressionistina Tema käsitlus muutus romantiliseks ja koloriit sumedaks
väärikaks arendamiseks. Edgar Johan Kuusik (1888 - 1974) Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev Eesti arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. E. J. Kuusiku esimeseks suuremaks ehitiseks oli 1929. a. valminud Pirita supelhoone 1930. aastatel jõudis Eesti arhitektuur funktsionalismi. E. J. Kuusiku loomigus ilmneb see esmakordselt 1932. a. valminud kahepereelamute lahenduses ("Uus Tare" asundus Tallinnas). Kõige stiilipuhtamaks funktsionalismi näiteks tema loomingus nii plaanide kui fassaadide osas on Pärnu rannahotelli võistlustöö.
genealoogia.ee/tartu/pildid/kitse_fenomen_tagaka ane_foto.jpg “Laps nukuga” (1968) http://www.e-kunstisalong.ee/images/kits_laps_nukuga.jpg “Kompositsioon valgega” (1966) http://www.e-kunstisalong.ee/images/kits_kompositsioon_valgega.jpg Aleksander Vardi (1901-1983) Oli eesti impressionistlik kunstnik Õppis Pallasse kunstikoolis ja Pariisis Teda on peetud eesti väljapaistvamaks ja stiilipuhtamaks impressionistiks http://www.kunstikeskus.ee/new/ktk/info/pilt_12_2006/hilja_ri et_aleksander_vardi.jpg “Öine kanal Pariisis” https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_8143726.jpg “Tütar sirelites” (1957) http://www.e- kunstisalong.ee/images/vardi_tytarlaps_sirelites.jpg “Pia” (1956) http://www
kotkani. Luuletuse teine pool on pühendatud põlisrahvuste ja eestlaste saatuse teemale. Eestlasi on ju nimetatud poeetiliselt ka Euroopa indiaanlasteks, nii võrdleb ka Ehin eestlasi indiaanlastega. Maa-aluse kujundiga võib ta vihjata ka eestlaste ja indiaanlaste kinnisele varjatud hingeelule. Luuletus lõpeb aga praegu väga olulise küsimusega kõigile eestlastele: "aga kuhu me läheme", millise tee ja saatuse me valime? Ehini läbimurdeks ja ühtlasi eesti kirjanduse üheks stiilipuhtamaks sürrealistlikuks koguks sai ,,Uks lagendikul" (1971), sama suunda jätkas ka ,,Luba linnukesel väljas jaurata" (1977). Niisiis projitseerub Ehini looming 20. sajandi mõjukale kirjandusvoolule, mis aga on eesti kirjanduses leidnud vähe järjekindlat järgimist, olgugi et inspireerivaid mõjusid jagub. Ehin saab teiseks silmapaistvamaks eesti keeles kirjutavaks sürrealistiks pärast Ilmar Laabanit. Mõlema luuletaja keeletunnetus jääb sügavalt individuaalseks, seega võib Ehini
läänefassaadi tornid. Roosakna asemel on tihti üle terve läänefassaadi ulatuv ekraanaken. Kuni hilisgootikani säilis aga horisontaalsuse rõhutamine . Gooti stiili üheks varasemaks näiteks Inglismaal on Canterbury katedraali kooriosa (12.saj.), mille ümar koorilõpmik viitab otseselt prantsuse mõjudele. Ka Westminster Abbey kooriosa ning läänefassaadi lahenduses ilmnevad selgesti prantsuse eeskujud (13.saj.). Varagootika (Early English) stiilipuhtamaks näiteks peetakse aga Salisbury katedraali (1220- 1258). Suhteliselt madal väljavenitatud pikihoone on läbi lõigatud kahe jõuliselt eenduva transeptiga. Nii kiriku interjöör kui ka eksterjöör on vähese dekoratiivse kaunistusega. Pikema põiklöövi ja pikihoone ristumiskohal kõrguv võimas saleda teravatipulise kiivriga 124 meetri kõrgune nelitistorn pärineb aga hilisemast ajast (14.saj.).
annaabi.ee 
