siiski utoopilise põhimõtte järgi oleks saanud panna kõik inimesed majanduslikult ja ühiskonnaklassilt ühele tasemele. Sel ajal tunnustust näinud mõtteviis ei suudaks tänapäeval oma ümber koondada väga palju järgijaid. Võib öelda, et maailm on välja kasvanud lapseeast, mil võis unistada ja elada kui Väike Prints, ja õppinult oma vigadest- kasvanud suureks. Täiskasvanuks saanuna suri kahjuks suur osa tundeelust, kuna stiilipuhast kvaliteetset kirjandust on ette näidata alles alates üle-eelmistest kirjandusvooludest- Tammsaare, Tolstoi, Shakespeare'i ja paljude teiste näidetel. Aga eks postmodernism on ka kõigest möödanik. Laiahaardelised väärtushinnangud ei too alati kaasa häid tulemusi. Enamik sõdu on saanud alguse just religioonist, uskudest, uskumistest ja liidrite vajadusest teistele neid peale suruda. Ehk sellepärast ongi parem liikuda edasi realistliku maailma poole, et hoiduda
Maja tis uhket ajalugu, stiili ja maitsvaid elamusi. On seda olnud aastaid ja ilmselt jb selleks nii kauaks kui silm ettepoole vaadata julgeb. Vankumatult ja kindlalt, sest nii vrikas maja juba ei luba endale allaandmist mitte milleski ega mitte millelegi. Kui Prnu linna kohta keegi vras vihjeid ksima juhtub, siis Ammende on ilmselt esimesi mtteid, mis phe turgatab. Meri on liiga enesestmistetav. Mis puudutab Ammende restorani, siis pole tarvis peljata maja suursugust vlimust ja stiilipuhast hoiakut siin majas on kik teretulnud. Ka lastega pered ning niisama hea kohvi nautijad. iges kohas oled ka siis, kui otsid telist sgielamust. Ammende on alati llatanud ja llatab kindlasti ka sel aastal. Peakokk Marko Lumera on vahva mees vahvate mtete ja veel vahvamate tegudega. ks on enesestmistetav kui Marko juba siinses kgis toimetab, siis on parim tulemus garanteeritud. Miks mitte ennast mnikord stiilses luksuses hellitada lasta. Ajalugu
See mida ma seal sees nägin ei lähe mul iial meelest. Algselt veidi kallis pilet tundub nüüd liigagi odav. Meenuvad kõrged laed ning meeletult palju nikerdusi. Kuna ka Kadrioru loss pole puutumatu siis on teravalt tunda ruume, mis on ümber tehtud ning ruumid mis on säilinud peaaegu algsel kuju. Peamised muutused tehi ajal, mil hoone kuulus Eesti presidendi revidentsiks, minule on mõistuse vastane mõelda, miks nii stiilipuhast ning kaunist hoonet hakata muutma mugavuse pärast. Suurt vaatemängu pakkusid laemaalingud ning kaminad. Samuti hiiglaslikud maalid, mis on muidugi muuseumi lisatud. Kuna ka minu enda kodukohas on kauniks tehtud mõis ning kirik, siis alles Kadrioru lossis mõistsin lõplikult barokk ajastu arhitektuuri ning selle võlu. Olgugi et Eestisse jõudis vaid üks osa sellest andis arhitekt väga selge käega edasi barokilikku suursugusust ning täidlust ja üllatus momente
piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool, mille avamisest läks Muttika esialgu lugu kirjutama, kuid seal olles tundis, et tahab siiski filmikoolis õppida. (Engelbrecht 2009) 2001. aastal töötas Muttika Kanal 2 saate „Üle mõistuse“ juhina. Ajakirjas Sirp on teda kirjeldatud kui stiilipuhast postmodernset saatejuhti. „Jüri Muttika ujub järelnüüdises mängulaadis nagu kala vees, pidamata kuskil pingutama, lastes kaameral mõnuga 4 moondada enda ilmumist küll ruumis, küll ajas, säilitades samas piisavalt kindlapiirilise pidepunkti meile.“ (Liiv 2001) Ka 2014. aasta seisuga pole Muttika vaid filmikunstile pühendunud, ehkki seda ta oma tegelikuks kireks peab
Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. L.H.O.O.Q (Marcel Duchamp 1919) Bride (Marcel Duchamp 1937) Asjade maailmas On raske üelda, millal läks modernism üle postmodernismiks. Kui aga just nende kahe nähtuse valist seost otsida, siis tahke väljendusena hakati arhitektuuris looma mitte päris modernistlikku, vaid vähem stiilipuhast hoonet. Muutused hakkasid toimuma kuue- seitsmekümnendatel. Ka teistel kunstialadel vaibus tegijate enesemäärang ning kohati suisa sihikindel põgenemine kategoriseerimisest (Marcel Duchamp). Alates nendest aegadest on kunsti erinevates vormides kasutatud vanu ideid või mingil määral enne olnut. 20. sajandi suuremad uued ideed võib ehk lugeda popkunsti omadeks, kui edaspidi pole midagi rabavat kohata. Kõigel on kas sihilikult või sihist hoolimata mõne endise voolu tundemärgid
moodustavad siiski 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse elamud, mis oma ideoloogialt jätkavad tüüpfassaadidega sissejuurdunud traditsioone. Veel enne I maailmasõda kerkivad piirkonda ka üksikud kahekorruselised korterelamud, mis jäävad siiski suhteliselt marginaalseks ja piirkonna üldilme jääb 1-1,5-korruseliseks. Ala hoonestati suhteliselt tihedalt juba enne I maailmasõda, ja nii jäävad Eesti Vabariigi ajal püstitatud hooned seal pigem üksikuteks eranditeks. Stiilipuhast funktsionalismi siinsete elamute hulgas eriti ei leia, küll aga mõned näited 1930. aastate teisel poolel Pärnus populaarseks muutunud „kikkis“ katusega elamutest, mida rannapiirkonnas tervete kvartalite kaupa kerkimas näeb. Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse. 1.3.2.2 Rannarajoon
annaabi.ee 
