erand on vaid Itaalia. Madalapalgaliste puhul on Eestis ja Itaalias haridusel palgale küllaltki sarnane mõju, kuna nimetatud riikides on põhihariduse mõju kolme madalamasse palgadetsiili kuulumise tõenäosusele oluliselt väiksem kui enamikus teistes võrreldavates riikides. Kui Saksamaal ja Ungaris on põhiharidusega piirdunutel on eriti suur risk kuuluda kolme madalamasse palgadetsiili ja väga väikesed võimalused saada suurt palka, siis Eestis ja Itaalias on nende stigmatiseeritus oluliselt väiksem. Keskhariduse omandanutel on mõnevõrra suurem tõenäosus saada kõrgemat palka just Eestis ja Itaalias. Eesti ja Itaalia sarnasus on ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015
riikides on põhihariduse mõju kolme madalamasse palgadetsiili kuulumise tõenäosusele oluliselt väiksem kui enamikus teistes võrreldavates riikides. Kui Saksamaal ja Ungaris on põhiharidusega piirdunutel on eriti suur 18 risk kuuluda kolme madalamasse palgadetsiili ja väga väikesed võimalused saada suurt palka, siis Eestis ja Itaalias on nende stigmatiseeritus oluliselt väiksem. Keskhariduse omandanutel on mõnevõrra suurem tõenäosus saada kõrgemat palka just Eestis ja Itaalias. Eesti ja Itaalia sarnasus on tähelepanuväärne, sest tegemist on riikidega, mille institutsionaalne raamistik on erinev. Samas võib nende riikide sarnasus olla tingitud mitmesugustest asjaoludest, Eestis ilmselt eelkõige sellest, et haridustaseme mõju osa rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike. Jarvis, D. S. L
Tark suhtlemismall stigmaatikuga mitte tähele panna, normaalseks pidav hoiak Kokkuvõte Igaüks loob pildi iseendast, hindab ja väärtustab ennast, üritab ennast juhtida ja vajalikul viisil teistele esitleda Mina - kombinatsioon välisvaatest, enda kogemusest, rollidest, identiteedielementidest. Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena Püüd positiivse enesehinnangu ja eneseväärtustamise suunas Milline on "õige" Mina? Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed Sotsiaalpsühholoogia ja isiksusepsühholoogia W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) 1. Sotsiaalne taju Mõõtmisinstrumendid Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited: - A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity - Self-evaluation scale - UCLA Loneliness Scale - Subjective Happiness Scale - Beck Depression Inventory
Näited: · A Collective Self-Esteem Scale: Self-Evaluation of One's Social Identity · Self-evaluation scale · UCLA Loneliness Scale · Subjective Happiness Scale · Beck Depression Inventory · Miller Social Intimacy Scale KOKKUVÕTE Eneseteadvus ja Mina kui selle peegeldus. Mina ja isiksus. Püüd positiivse enesehinnangu suunas Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) 9 Kui kohtan elus stigmat, siis mida vähem tähelepanu pööran, seda parem. Enesehinnagut tuleks pigem hoida natuke kõrgemal. Isiksusest me ei räägi, kuna selle uurimine on muutunud täiesti omaette psühholoogia haruks. 3. SOTSIAALNE TAJU Taju sotsiaalsus
Tark suhtlemismall stigmaatikuga – mitte tähele panna, normaalseks pidav hoiak Kokkuvõte • Igaüks loob pildi iseendast, hindab ja väärtustab ennast, üritab ennast juhtida ja vajalikul viisil teistele esitleda • Mina - kombinatsioon välisvaatest, enda kogemusest, rollidest, identiteedielementidest. Identiteet indiviidina ja rühmaliikmena • Püüd positiivse enesehinnangu ja eneseväärtustamise suunas • Milline on “õige” Mina? Stigma, stigmatiseeritus, normaalsus ja hälbed • Sotsiaalpsühholoogia ja isiksusepsühholoogia • W.James, L.Festinger, E.Goffman, H.Tajfel (1919-1982) Praktika Enesehinnangu teeb positiivsemaks: – Don’t worry about failure, rejection, humiliation as much – Have a clearer, more confident understanding of their identity (who am I?) – Less likely to change opinions and attitudes in the face of persuasion – Positive affect
annaabi.ee 
