väikesesse rolli rezissöör John May filmis "Armastuse tragöödia". Järgmistel aastatel võis teda tihti näha ekraanidel erinevates kõrvalosades. 1929. aastal sai Marlene ootamatult rolli, mis tegi ta üleöö kuulsaks ja pani aluse tema femme fatale'i, saatusliku naise kuulsusele. Selleks oli ööklubi riivatu lauljanna Lola Lola osa Josef von Starnbergi filmis "Sinine ingel". Kohe pärast selle filmi lõpetamist läks Marlene koos Josef von Sternbergiga Hollywoodi, jättes maha oma abikaasa ja tütre. Dietrich saavutas tema käe all töötades maailmakuulsuse kuue filmiga: "Maroko" (1930), "Autud" (1931), "Sanghai ekspress" (1932), "Laulude laul" (1933), "Punane keisrinna" ja "Saatan on naine" (1935). Pärast töösuhte katkestamist Josef von Sternbergiga tõid Dietrichile edu niisugused filmid nagu "Iha" (1935), "Ingel" (1937) ja eelkõige vesternkomöödia "Destry ratsutab jälle" (1939). Marlene Dietrich sai 1937
Peale II Maailmasõda jäi loss nõukogude sõjaväe valdusse, 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutud lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Ligi kolmandik lammutati, ülejäänu on õnneks siiani säilinud. Ungru legend Rohuküla maantee ääres köidavad tähelepanu Ungru lossi varemed. Ungru mõisa on kuulsaks teinud Vene tsaari Peeter I ootamatu külaskäik 1715. aastal. Tsaar tuli Ungrusse kohtuma mõisa omaniku parun Reinhold von Ungern Sternbergiga, kuid viimane oli mõne aasta eest surnud ja mõisas elas tema noor lesk. Pärast jalutuskäiku mõisapargis pakuti keisrile kiiruga valmistatud einet. Laua juures ulatas talle üks teener karika, millesse oli graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi. Otsekohe püüdsid teised karikat tsaarilt tagasi võtta, kuid keiser tõrjus nad eemale ning tühjendas karika hüüdega: "Elagu sõber Karl!" Laua ääres istudes märkas tsaar ühe ukse kohal enda pilti, kuna teise ukse kohal seisis tühi raam
.................................................................... 6 Kasutatud materjal ......................................................................................... 7 Lisad ............................................................................................................... 8 Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle poja, Reinhold Herkeli tütar abiellus 1614.aastal Otto Ungern- Sternbergiga. 1646.aastal päris mõisa nende poeg, ooberstleitnant ja vabahärra Otto von Ungern- Sternberg. 1655. aastal abiellus ta Helene von Zoegega Erastverest. 1666. aastal suri Otto von Ungern-Sternberg ning mõisa päris tema poeg Reinhold von Ungern-Sternberg. 1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis
Saku, Nõva, Samma, Kärevete, Rannamõisa, Prümli, Alavere, Einmanni, Hõreda, Jäneda, Kaarma, Kerbla, Kunda, Käru, Nõmmküla, Perila, Retla, Roodevälja, Räägu, Saksi ja Voivere. Baggehufwudtide Suguvõsa Esimene Baggehufwudtide soost mõisnik vasalemmas oli Valerio von Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur
laskumine näib 9 võimatu. Orul on Kõrged liivased kaldad ja selle põhjas voolab pruunika tooniga, kitsas oja, kus elutseb jõeforell ja käib kudemas meriforell. Vanajõe org on alates 1962. aastast kaitse all. Vanajõe orgu kujunemine on väidetavalt saanud alguse inimtegevusest. Kunagi asus seal lähedal Õngu külas väike vesiveski, mis kuulus Vaemla mõisnikule, kellel tekkis, aga Suuremõisa mõisniku Unger-Sternbergiga tüli. Ja Unger-Sternberg käskis oma orjadel kaevata uue kraavi, et vesi Õngu küla veskist mööda juhtida. Pehmes liivapinnases kujundas voolav vesi endale kiiresti järjest sügavama ja looduslikuma sängi, mida hakati kutsuma Uueks jõeks. Ka vana jõe kuiv säng on maastikul aimatav. Praegugi kujundab loodus ise sealset maastikku. Peaaegu igal aastal kukub mõni suurtest puudest oru servast alla, purustades piirdeid ja jooksutades liiva. (hiiumaa.ee) foto: http://fotoalbum
IQ testiküsimusel on 1 lahendusviis, aga pr –l rohkem kui 1 korrektne lahendusviis. Praktilised intelligentsustestid on hakanud pöörama intelligentsuse testimisel enam tp ülesannete lahendamiseks vajalike vaimsete operatsioonide toimingute välja selgitamisele. Pr intelligentsust testitakse eluliste probleemide lahendamisega. H. Gardneri mitmemõõtmelise intelligentsuse teooria ja selle rakendused. H. GARDNER vaatleb intelligentsust sarnaselt STERNBERGiga kompleksse nähtusena. GARDNER mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleeme või sooritada resultatiivseid tegevusi. Eristab kaheksat intelligentsuse tüüpi: lingvistiline i. – keelekasutusvõime; loogilis-matemaatiline i. – arusaamine põhjuslikest seostest; ruumiline i. – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes; kehalis-kinesteetiline i. – võime kasutada kogu keha või kehaosi probleemide lahendamiseks; muusikaline i
annaabi.ee 
