1. Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage. Kiirte lähtekoha järgi: Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt Stereograafiline projektsioon Kiirte lähtekoht Maa keskmes Tsentraalsne projektsioon Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga Ortogonaalne projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) Pindalamoonutusteta (õigepindsed) Sobedad (konventsionaalsed) veidi on moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla
• Space Oblique Mercator – Mercatori kosmiline kaldprojektsioon – Landsati Mercatori projektsioon 6. EKVIDISTANTSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Tagatakse õigepikkuselisus ekvaatoril ning kõikidel meridiaanidel. Iseloomulik paralleelide võrdne vahe.[1] • Ruutlabaprojektsioon • Cassini projektsioon 7. MUUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID • Tsentraalne silindriline projektsioon • Tsentraalne silindriline põikprojektsioon • Gall`i (stereograafiline silindriline) projektsioon • Milleri (silindriline) projektsioon [1] 8. PSEUDOSILINRILISED PROJEKTSIOONID Pseudosilindrilised projektsioonid on sarnased silindriliste projektsioonidega. Erinevus seisneb selles, et telgmeridiaan on ainuke meridiaan, mis on sirge. Kõik teised meridiaanid on kõverad.[8] Need projektsioonid sobivad eelkõige tervet maailma kujutavate kaartide jaoks. Polaarpiirkondade väiksem jooneline moonutus annab neile silindriliste projektsioonide ees selge eelise.
14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb. Üle 70 laiuskraadi ei kasutata mercaatorit. Veel on Koonilised projektsioonid, põiksilindri projektsioon. Gnomooniline projektsioon ja asimuudiline stereograafiline projektsioon. 16. Geograafilised koordinaadid jaotuvad Laius: nurk referentselliproidi normaali ja ekvaatori vahel. Pikkus: algmeridiaani tasandi ja asukohameridiaanitasandi vaheline nurk. Võta kuidas tahad. Sferoidilised koordinaadid(Fii ja Lambda) Geodeetilised koordinaadid (B ja L) geotsentrilised ristkoordinaadid XYZ. Kõik need hõlmavad moonutusi. 17. Objektid ja andmed, mis kantakse merekaartidele: Rannajoon, Põhjaprofiil, Objektid,
Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest. Projitseerimisviisid- · ortogonaalne projektsioonprojitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil, mis on risti pohilise koordinaattasapinna (reeglina ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel; · perspektiivne projektsioonradiaalneprojektsioon, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid- silindriline, kooniline, tasapinnaline(normaal,poik ja kald projektsioon) Kaardimoonutused- joonpikkuste, pindalade, nurkade ja kuju moonutus Peamootkava- Gloobus on Maa vähendatud mudel, kusjuures vähendusaste üle terve gloobuse pinna on üks ja muutumatu.
kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon. Telgmeridiaan puudutab meridiaani pinda. Gauss-Krügeri projektsioon proj. on põiksilindriline ja konformne, s.t. meridiaanide ja paralleelide kujutised on omavahel risti nagu kera pinnalgi. G-K proj. kasutamisel jagatakse kogu maakera meridiaanidega 6o või 3o tsoonideks, valik sõltub
sirgete abil b) Tsentraalne, ka gnomooniline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes 8 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad c) Stereograafiline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel d) Perspektiivne projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi 2. Projektsioonid jaotatakse moonutuste iseloomu alusel kolmeks: a. konformsed projektsioon e. õigenurksed e. autogonaalsed e. ortomorfsed projektsioonid Nende puhul säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad ei olene joone suunast
26. Millest koosneb kaardi matemaatiline alus? Geodeetiline alus (ruumiline mudel: referentsellipsoid, koordinaatide süsteem, süsteemi lähtepunkt ja otienteeritus);Kaardiprojektsioon; Mõõtühikud ja andmete täpsusaste; Mõõtkava; Kaardijagu ja nomenklatuur; Kaardiraam (kõik koos.....tasapinnaline mudel) 27. Millised on tüüpilised projitseerimise viisid? Ortogonaalne (paralleelsed sirged); Tsentraalne (gnoomiline, kese ellipsoidi keskmes); stereograafiline (kese ellipsoidi vastasküljes); perspektiivne (kese väljaspool ellipsoidi) 28. Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering? Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Ortodroom on matemaatikas geodeetiline joon kerapinnal. Geograafias nimetatakse
g. projektsioonil rajaneb kaardi tasapinnaline koordinaatsüsteem 46. Mis on siirdeprotsessid? a. Maa->ellipsoid b. Ellipsoid->tasapind c. Matemaatiliselt määratud moodus ellipsoidi tasapinnaliseks kujutamiseks 47. Mis on projitseerimine? a. Moodus sfäärilise pinna esitamiseks tasapinnal (kiir läbib punkti A ja peegeldab selle tasapinnale punktiks B) b. Viisid: ortogonaalne, tsentraalne, stereograafiline, perspektiivne. 48. Mis iseloomustab projektsioone? a. Tasapinnaline koordinaat on matemaatiline funktsioon geograafilisest koordinaadist b. Funktsionaalsete seoste arv on määramatu suurus c. Tasapind on alati moonutustega d. Tasapinna mõõtkava ei saa olla katkematu. 49. Millised on olulisemad moonutused kartograafias? a. Jooned, pinnad, nurgad moonutaud b
Kaardiprojektsioon Mõõtkava Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur Kaardiraam 6 (generalisatsioon), Mõõtühikud 27. Millised on tüüpilised projitseerimise viisid? Tüüpilised projitseerimise viisid: · ortogonaalne paralleelsed sirged · tsentraalne (gnoomiline) kese ellipsoidi keskmes · stereograafiline kese ellipsoidi vastasküljel · perspektiivne kese väljaspool ellipsoidi 28. Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering? Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Ekvaator on Maa pöörlemisteljega ristuv Maad poolitava tasapinna lõikumisel ellipsoidiga tekkinud joon.
8. Kaardiprojektsioonid ja moonutused 1)Paralleelprojektsiooni Võib näha, et alakeskpaik on kujutatud korrektselt, väikeste moonutustega, mida tsentrist eemal, seda kokku surutum kujutis. Poolus langeks kokku maakera keskpunktiga, meridiaanid kujutatud tsentrist väljuvate sirgetena ja paralleelid kontsentriliste ringidena, mille raadius r=R*cos 2)Tsentraalprojektsioon- kujutava ala keskosa on väikeste moonutustega, mida väljapoole seda väljavenitatum on kujutis 3)Stereograafiline projektsioon- kujutise mõõtkava muutub kahekordseks liikudes tsentrist ekvaatorini 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 Parameetrid: o Projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga o Kasutatakse ühe tsooni telgmeeridiaani 24° o Mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996 o Ordinaadi väärtus telgmeridiaanil on 500 000m
loomulik topoloogia 7 l˜oplik topoloogia 11 meetrika 18 meetriline ruum 18 Morgani reeglid 9 n-m˜o˜otmeline sf¨a¨ar 49 norm 18 normeeritud ruum 18 otsekorrutis 51 pidev kujutus 36 pidev punktis 35 pidevuse aksioom 90 piirpunkt 68 piirv¨a¨artus 40 projektsioon 50 punkt 6 punktide vaheline kaugus 18 puutepunkt 27 raja 33 rajapunkt 32 ruumi kate 68 serva pikkus 79 sidus alamhulk 85 sidus kakspunkt 62 sidus ruum 85 sidususe komponent 90 sisemus 26 sisepunkt 26 stereograafiline projektsioon 47 sulund 27 tee 93 102 AINEREGISTER tee alguspunkt 94 tee l˜opp-punkt 94 teine loenduvuse aksioom 9 tekitatud topoloogia 8 tihe alamhulk 31 toor 55 topoloogia 6 topoloogia kujutis 45 topoloogia originaal 44 topoloogiline muutkond 98 topoloogiline ruum 6, 11 T0 -ruum 60 T1 -ruum 60 T2 -ruum 60 T3 -ruum 60 T4 -ruum 60 tsentreeritud hulkade s¨ usteem 70 t˜okestatud hulk 79 u ¨hem˜o˜otmeline sf¨a¨ar 46 u ¨mbrus 13 u ¨mbruste baas 16 u
annaabi.ee 
