Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad :
Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu Parasvöötme rohtla Asend : Mandrite siseosades ja rannikuil. Kliima : Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda. Kliima on kuiv. Taimestik : Enamus taimi on kõrrelised. Mullastik : Mullaks löss. Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott. Inimene : rändkarjakasvatus, maaviljelus Loomaliigid : piison, stepituhkur, pimerott, stepi-vaskuss Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi Parasvöötme sega-ja lehtmets Asend : Põhjapoolkeral. Taimestik : rohkelt inimese istutatud taimi. Mullastik : Pruunmullad. Huumust on mõõdukalt. Loomastik : Enamus on imetajad. Mõned üksikud jäävad talveunne. Inimene : karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine. Loomaliigid : metsnugis, pesukaru, metskass, metssiga
4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed. Tüüpilised taimed: hõbevaher, hikkoripuu, kullerkupp, anomaalne pojeng, sulg- stepirohul, palu kurekell, suureviljaline tamm, piisonirohi, preeriarohi, habehein. Kultuurtaimed: mais, nisu, oder, suhkrupeet, päevalill. Loomad: liigivaene, enamasti pisiimetajad ja närilised. Tüüpilised loomad: piison, stepi-vaskuss, pimerott, Kalifornia tuttvutt, koiott, stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt. Riigid: Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök, nulu, kanarbik, harilik tamm.
40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll
Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad. Orav, lendorav, kobras, valgejänes, põder, pruunkaru, hunt. Sega- ja lehtmets: Liivased leede- ja leetunud mullad. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad. Kaelushiir, siil, hirv, metskits, euroopa piison, metsnugis, tuhkur, metskass, metsvint, peoleo, põõsalind. Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad. Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad. Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass. Lähistroopilised igihaljad metsad ja põõsastikud: ferraliit ja ruskmullad, oliivipuu, põõsastikud. Flamingod, ahvid. Jõed, järved 1)Volga j 2)Oka j 3)Kama j 4)Don'i j 5)Dnestr j 14)Odra j 6)Dnepr'i j 15)Wisla j
Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes, tõrvalill Kesksuvel: vägiheinad, jumikad Suve lõpul: taimestik närbub, õitseb ainult osa kuumusega kohastunud maltsalisi ja poolpõõsaid. Stepile on iseloomulik veerpallid, meenutavad kerajat põõsast, murduvad kergesti ja veerevad tuulega mööda maad edasi. Kultuurtaimed: päevalill, sojauba, lina, rapsi, aed- puuviljad 5.Loomastik: antiloopid, piison, saiga, suurhüpik, suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, koiott, puuma, nandu. 6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu. Põhiliselt kasvatatakse karjades: veiseid, lambai Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjadamisest pinnas allub kergelt vee ja tuuleerosioonile. Kõrbed 1. Asend: Pöörijoonte läheduses
põlvnemise sugupuid: ühed peavad oma loomakesi fredkadeks, kes on eriline, looduses väljasurnud tuhkru liik, teised on kindlad, et need on puurituhkrud, kelle all mõeldakse mõnikord tuhkru ja naaritsa hübriidi, aga mõnikord tuhkru ja nutria või isegi tuhkru ja kassi järglasi, kolmandad näevad aga oma kasvandikes mingi müstilise ,,stepituhkru" järglasi. Kogenumad tuhkruomanikud vaidlevad, kes siis oli kodutuhkru eellane mets- või stepituhkur või siis nende omavaheline hübriid. Niisiis, kes siis on kodustatud tuhkrud, kuidas on õige neid nimetada ja kellest nad põlvnevad? Sõna ,,tuhkur" saab paljudes euroopa keeltes tõlkida kahe sõnaga: näiteks inglise keeles - olecat ja ferret. Sõnaga ,,polecat" nimetatakse metstuhkruid, sõnaga ,,ferret" aga kodustatud tuhkruid. Ferret muutus vene keeles sõnadeks ,,fretka", ,,fredka" või ,,ferretka", mis on seega lihtsalt laensõnad ja sõnaühendi ,,kodustatud tuhkur" sünonüümid
veregruppide muutlikkusega. 147. Mille poolest erineb koduloom evolutsioonilises mõttes metsloomast? Seni pole koduloom, kui neid pole aretamisega geneetiliselt muudetud. Evolutsiooni seisukohast on koduloomad inimesega mutualistlikus sümbioosis elavad liigid või asurkonnad, kes on kunstliku valiku mõjul muutunud inimesele soovitavas suunas. 148. Kõige varem kodustatud loomi. Hunt metskassi Aafrika alamliik F. catus libyca nirk stepituhkur 149. Põllumajandusloomade kodustamise keskusi minevikus eri maailmajagudes. Kolm mäletsejat – veis (Bos taurus), kits (Capra hircus) ja lammas (Ovis aries) on kõik EesAasiast. Kõik lihaja piimaloomad, veis ka veoloom (eesti k. vedis!), lammas ja kits villaloomad. Alguses tarastatud karjadena. Veiseid (esivanem tarvas, Bos primigenius) peeti ühe teooria järgi kõigepealt ohvriloomadena, kuna nad kannavad peas püha kuusirpi. Vankrija adravedu tuli hiljem
annaabi.ee 
