● Setod: o Päätnitsapäev- Saatse piirkonna olulisim kirikupüha. Päev algab teenistusega, siis suheldakse haudadel ja õhtu lõpeb külapeoga. Looduskaitse ● Valgjärv ja Mustjärv ● Devoni liivakivi paljandid (kokku 38) Vaatamisväärsused ● Võru-Petseri ürgorg (kauneim vaatamisväärsus) ● Tuntumad paljandid: o Tamme müür o Vokil ja Mõldri müürmägi o Härma müürmägi ● Järved: ● Valgjärv ja Mustjärv ● Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus Härma müürmägi Võru-Petseri ürgorg Kasutatud materjalid http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 http://entsyklopeedia.ee/meedia/palumaa1/palumaa https://annaabi.ee/Palumaa-Referaat-m46968.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nohipalu_j%C3%A4rved3 http://entsyklopeedia.ee/meedia/piusa_j%C3%B5gi1/piusa_j oe_urgorg_mka_piusa_jogi http://www.hot.ee/zolki/Palumaa.html http://uudised.err.ee/v/1d75e173-bdcc-4371-9fba-4c329fdd99 8f
lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles .Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Lk 4 Referaat Palumaa Nimi: Kasutatud kirjandus Raamat ,,Eesti maastikud" www.wikipedia.org Lk 5 Sisukord Lk.1.......................................... Paiknemine eestis, Geoloogline ehitus, Pinnamood. Lk.2.......................................... Kliimaolud. Lk.3............................
VAATAMISVÄÄRSUSED Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles. Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala Pihkva järvest edelas-lõunas. KASUTATUD ALLIKAD Ivar Arold ,,Eesti maastikud" http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Palumaa http://eope.khk.ee/oo/2011/estonian_landscapes/palumaa_plateau. html
Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks. Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aia silmnähtav areng, ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küündis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seati ümber Engleri süsteemi järgi. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930- 1943) ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati,
Ehitati bastioni orgu troopikakasvuhoone, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid. Tartu ülikooli botaanikaaia silmnähtav areng toimus järgmise direktori Nikolai Kuznetsovi ajal. Kuznetsovi ajal toimusid ulatuslikud hoonete remondid, arendati taimegeograafilisi osakondi- Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Mõneks ajaks küündis taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni. Kuznetsovi enda huvides lähtuvalt toodi uusi taimi eelkõige Kaukaasiast. Engleri süsteemi järgi seati ümber taimesüstemaatika osakond. Sel ajal oli Venemaal kõige loetavam ajakiri „Jurjevi Keiserliku Ülikooli Botaanikaaia Tööd“, mis ilmus Tartus. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli- Eesti botaanik Nikolai Petrovitš Popov 1915-1917, vene botaanik Mihhail Tswett 1917-1918,P
Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. Pikka aega (1874-1895) oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Järgmise direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aias silmnähtav areng: ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede ja stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küünis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seatakse ümber Engleri süsteemi järgi. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918-1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 1923–1924. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T
annaabi.ee 
