Ohu korral tõmbab oma jalad ja pea kilbi alla Huvitavaid fakte Kilpkonna liha süüakse Kilpkonnade mune korjatakse, mis on samuti söödavad ja millest saab õli Mõne liigi kilprüüd kasutatakse kilpkonna pudukaupade valmistamiseks Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, kuna nende kilp on raske Huvitavaid fakte Kõige suurem maismaa kilpkonn on elevantkilpkonn (võib kasvatada kuni 1,5m) Kõige väiksem maismaa kilpkonn on ämblikkilpkonn Meile on tundud stepikilpkonn, keda peetakse ka koduloomaks Küsimused Miks liigub kilpkonn aeglaselt? Mida tehakse kilpkonna munadest? Kuidas kutsutakse maismaa suurimat kilpkonna?
Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpkonni kasvab mõnekümne sentimeetri suuruseks. Suurimad maismaakilpkonnad on kooldkaelaliste alamseltsi (Cryptodira) kuuluvad Galápagose saartel elavad elevantkilpkonnad. Samasse sugukonda kuulub kõige väiksem, Madagaskaril elav ämblikkilpkonn, kelle pikkus ei ületa 10 cm. Meil on rohkem tuntud stepikilpkonn, keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad. Alamseltsi pöördkaelalised (Pleurodira) kuuluvad loomad saavad erinevalt eelmistest liigutada oma pead rohkem külgedele kui ülespoole. Kilpkonnade aju on väga nõrgalt arenenud ja moodustab vähem kui 1 promilli tema massist. Seljaaju on seevastu jäme ja raske. Silmad on tavaliselt hästi arenenud, pupill on ümmargune, peale kahe liikuva silmalau esineb veel pilkekile. Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad
Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused. Ökosüsteem Isereguleeruv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. (Näiteks järv, meri, niit, metts, raba, park, kõrb, akvaarium) Seega koosneb ökosüsteem: Elukooslusest ehk biotsönoosist - Omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimustelt enam-vähem ühtlast ala ehk biotoopi. Näiteks kõrbekooslusse kuuluvad kõrbehüpik, kõrberebane, stepikilpkonn Ökotoobist ehk biotööp See on elutingimustelt enam-vähem ühtlane ala , mida asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise toitainevaese turbaga raba biootop männile, soolakilule, sookiurule, raba- hõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas
Kohastumine toimub ajalise nihkega. KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda. Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi: 1. Sobivus konkreetsesse keskkonda. Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega: · sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks · õhulõhede avatus öösel · vahaga kaetud pind b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega · suviuinak (stepikilpkonn) · rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse.
Kohastumine toimub ajalise nihkega. KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda. Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi: 1. Sobivus konkreetsesse keskkonda. Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega: · sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks · õhulõhede avatus öösel · vahaga kaetud pind b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega · suviuinak (stepikilpkonn) · rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus,
süvendisse, ema kaevab nad vahetevahel ka siis hoolikalt välja. lehekõdusse või hoolitsevad mõne looma urgu. poegades eest ka hiljem Näited vaskuss, nastik, rästik stepikilpkonn krokodill ja komodovaraan alligaator Roomajad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajad sigivad ainult kuival maal. Enamikel arenevad järglased nahkjas või lubiainest koorega munas ning ilma moondeta. Hingamiseks on neil ainult kopsud. Kuna sarvestunud nahk kaitseb ka kuivuse eest, saavad nad elada ka kuivades paikades.
annaabi.ee 
