Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid; oma kassa. Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ning nende staatus määratakse riigi põhiseaduslikes ja teistes õigusaktides. Määratakse riigi juriidiline laad, pädevus, struktuur. Juriidiline laad näitab riigi isnstitutsiooni suhet rahvaga, selle paiknemist riigi süsteemis ja elementide omavahelisi suhteid, seoseid ning võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: ¤ ülesandeid ¤ õigusi ¤ kohustusi ¤ vastutust
organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: · kindel liikmeskond; · oma statuudiakt (põhikiri); · oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; · oma kassa (fiscus). 26. Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis moodustab sellised põhimõtted ning normid, millega määratakse kindlaks: 1. riigi- ja õiguskorra põhialused; 2. kõrgemate riigiorganite moodustamise kord, ülesehitus ja pädevus; 3. isikute põhiõigused. Eelnevate põhimõtetega tutvumiseks tuleb alustada põhiseaduse lugemisest ning selle mõistmisest.
organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. NB! Poliitiliste organisatsioonide - poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) - ideoloogia baseerub poliitilisele alusele; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel - usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) kindel liikmeskond; 2) oma statuudiakt (põhikiri); 3) oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) oma kassa (fiscus). Korporatiivsed on veel näiteks seisuslikud ehk aadliorganisatsioonid. Teoreetilisi vaidlusi on põhjustanud küsimus kas ka riiki ja kohalikke omavalitsusi pidada põhimõtteliselt korporatiivseks organisatsiooniks - juhiks tähelepanu, et prof.A.-T.Kliimann kasutab riigi iseloomustamiseks sellisel juhul korporatiivse ühiku mõistet. 34 § 5
3) III rühm: muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud; samuti korporatiivsed); Korporatiivseteks organisatsioonideks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi saavutamiseks. Ideoloogia võib põhineda poliitilisel alusel, maailmavaatelisel alusel või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala. Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) Kindel liikmeskond; 2) Oma statuudiakt (põhikiri); 3) Oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) Oma kassa; Võimu ülimuslikus- tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja riik oma võimu kellegagi ei jaga. 68. Riigi suveräänsuse mõiste. Riigi suveräänsus- riigi täieliku välispoliitilist sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikust sisepoliitilises elus ehk siis võimu jagamatust. 69. Riigi valitsemise vormi mõiste. Monarhia.
süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks (tüüpilised: nt keskaegsed aadliorganisatsioonid või käsitööliste tsunftid; kaasajal nt: kutseühendused, poliitilised erakonnad, üliõpilaskorporatsioonid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) kindel liikmeskond; 2) oma statuudiakt (põhikiri); 3) oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) oma kassa (fiscus). Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. Suhe korporatiivse organisatsiooniga tekib 1 reeglina vabatahtlikkuse alusel - isikul on tavaliselt valikuvõimalus, kas astuda liikmeks või mitte
annaabi.ee 
