(afektiivsus, haiguslikud isumuutused, hüperseksuaalsus jt) ning kaob informatsiooni omandamise ja kinnistamise võime Asendirefleksid Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised Staatilised asendirefleksid Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis Hoiakurefleksid Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste toonuse ümberjaotamises, mis
- vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID: · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga: - varajane lapseiga (1-6 a.) - keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS
· Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane (tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga) - minimaalne (liikumisvaeguse negatiivne mõju tervisele on välditud, kuid puudub tervistav mõju) - optimaalne (saavutatakse tervistav mõju) - ülemäärane (tegemist on hüperkineesiaga, mille tulemusena tekib kurnatus ja/või ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING
– Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus – Kaasneb tugev peavalu – Kaasnevad neuroloogilised sümptomid – Riskifaktorite esinemine: kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi NB! Umbes ühel-neljandikul patsientidest, kellel pearinglus kestab rohkem kui 48 tundi ja kellel esinevad olulised insuldi riskifaktorid, leitakse hiljem väikeaju insult! Tasakaaluhäirega patsiendi peamised uurimisvõtted. Statokineetilised testid: • Rombergi test • Käimistest • Käimistest kaldpinnal • Näitamiskats Kuulmis- ja kõneelundite arenguanomaaliad. Kaasasündinud kaelamassid. Kaasasündinud (lastel on 54% kõikidest kaela massidest, kõige sagedasem on türeoglossaalne tsüst) ja omandatud (põletikulised moodustised ja kasvajad) - tuumor – tihke, raskesti liigutatav, valutu -tsüst – pehme, kergesti liigutatav, supureerumisel väga valulik
Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus Kaasneb tugev peavalu Kaasnevad neuroloogilised sümptomid Riskifaktorite esinemine: kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi NB! Umbes ühel-neljandikul patsientidest, kellel pearinglus kestab rohkem kui 48 tundi ja kellel esinevad olulised insuldi riskifaktorid, leitakse hiljem väikeaju insult! Tasakaaluhäirega patsiendi peamised uurimisvõtted. Statokineetilised testid: • Rombergi test • Käimistest • Käimistest kaldpinnal • Näitamiskats 5. Kuulmis- ja kõneelundite arenguanomaaliad Väliskuulmekäigu puudumisel (atreesia) esinevad probleemid ja rehabilitatsiooni võimalused. Väliskuulmekäigu haigused: Väliskuulmekäigu atreesia e. puudumine - kaasasündinud kuulmekäigu alaareng või puudumine koos kõrvalesta ja keskkõrva anomaaliaga;
Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). Asendirefleksid * Reaktsioonid, mis on seotud lihaste toonuse ümberjaotamisega kehahoiaku säilitamisel * Võtavad osa peaaegu kõik KNS osad, olulisem osa on ajutövel * Selleks vajalik informatsioon pärineb vestubulaaraparaadist ja kaelapiirkonna proprioretseptoritest * Jaotatakse kahte rühma: staatilised ja statokineetilised Staatilised asendirefleksid * Reflektoorsed reaktsioonid, mis tagavad kehahoiaku ja keha tasakaalu rahuliku lamamise, seismise ning istumise puhul ja ei ole seotud liikumisega ruumis o Hoiakurefleksid o Püstumisrefleksid Hoiakurefleksid * Suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele juhtudel, kui on oht selle häirumiseks * Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes
annaabi.ee 
