Katse kestab tavaliselt 10 minutit ja arvutatakse ümber tunni ja 24 tunni kohta. PAV-hindamiseks kasutatakse võrdlust PAV-i standardiga. Standard leitakse Harris Benedicti tabelist (VAATA ÕIS-ist). H. Benedicti tabelid on koostatud suure hulga PAV-i määramiste põhjal ja kujutavad endast ette statistilist keskmist teatud vanuses, teatud pikkuse ja kaaluga meestel ja naistel (neli näitajat, mille põhjal leitakse norm). Norm ei lange kunagi täpselt kokku statistlise keskmisega – lubatud erinevus PAV standardist on +/- 20%. PAV-i määramist kastuatakse ka teiste asjade hindamiseks – näiteks kilpnäärme üle- ja alatalitlus (ületalitlusel PAV kiireb, alatalitlusel PAV aeglasem). Kui korrutada kehalise aktiivsuse koefitsiendiga, siis saab teada ööpäevase energiakulutuse (keskmise päeva puhul tuleks korrutada 1,7-ga) – sööma peaks energeetiliselt sama väärtuse kui päeva jooksul kulutad. 2. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus. Vere
ennustada. Jaotuse asümmeetria iseloomustamiseks aksutatakse arvkarakteristikut, mida nimetatkse asümeetria koefitsidendiks. Hüpteeside kontroll – teaduslikus töös nimetatakse hüpteesiks tõestamata oletust või arvamust. Nende kontrollimise meetodeid nimetatakse statistlistesk testideks. Statistiline olulisus, olulisustõenäosus, p – mõõdab tõenäosust saad anii suure erinevusega või nii tugeva seosega valim juhul, kui ülskogumis seda seost või erinevust ei oleks. Statistlise olulisus sõltub: 1) Seose tugevusest – st sõltub sllest aga ei mõõda seda. 2) Juhusliku varieeruvuse hulgast. 3) Valimi suurusest. Statistika valdamine rakendustasemel tähendabki oskust valida olukorrale vastav test (neid on väga plaju erinevaid) ja selle tulemusi õigesti interpreteerida. Seletav tunnus ehk kirjeldav tunnus ehk argumenttunnus ehk sõltumatu tunnus. Prognoositav tunnus ehk funktsioontunnus ehk sõltuv tunnus. Sõltuv tunnus sõltub sõltumatust.
o Ühe valimi t-test ühe grupi keskmise võrdlemiseks kindla väärtusega o Paariviisiline t-test samal grupil tehtud mõõtmiste võrdlemiseks · Wilcoxoni test pidevate tunnuste jaotuste võrdlemiseks, kui tunnus ei ole normaaljaotusega. · Z-test kahe grupi protsentide võrdlemiseks. · Mitmene võrdlemine nt kehakaal ja värskes õhus viibimise aeg. · Mitmese võrdlemise/testimise probleem: o Ühe statistlise testi korral (usaldusnivoo 5%) on I liiki vea tõenäosus 5%. o Mitmese testimise probleem? o Lahendus: üldise olulisuse/seose testimiseks dispersioonanalüüs o Individuaalsete erinevuste testimiseks/leidmiseks post hoc testid gruppidevahelisteks paarikauoa võrdlusteks. · Dispersioonanalüüs (ANOVA) o Ühemõõtmeline dispersioonanalüüs Arvuline uuritav e sõltuv tunnus (pidev ligikaudse normaaljaotusega)
olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimimaht – Valimisse valitavate objektide arv. Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaatselt. Vaatluse eesmärk ja objekt pole täpselt piiritletud, vaatlusviis on ebaõnnestunult valitud.. Registreerimisvead nt: 1. Tahtlikult tekitatud vead( kui andmeid moonutatakse meelega, seda tehakse kui andmete andja või ka saaja on
[email protected] 6. loeng 21.11.08. Õigusrikkuva ja vägivaldse käitumise retsidiivsusriski hindamine Lugemiseks: http://home.tiscali.nl/horns/Hcr-20/sld001.htm Vägivalla kasutamise põhjus on otsus kasutada vägivalda. See otsus on tekkinud paljude bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite koosmõju tulemusena. Vägivallariski hindamine ja riski alandamine/sekkumine/juhtimine on oluline probleem, mille lahendamist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt. Statistlise tõenäosuse rakendamine konkreetse isiku vägivaldsusriski hindamisel ei anna adekvaatset infot ning ei viita riski alandamise võimalustele. Käesolevaks ajaks on selgelt formeerunud kohtupsühholoogia teoreetiline valdkond - vägivaldsusriski prognoosimine ja soovituste andmine vägivaldsusriski alandamiseks. Juristid käsitlevad sageli ohtlikkust kui midagi, mis pärineb suures osas inimesest endast, tema "sisemusest", seda vaadeldakse kui stabiilset ja üsna püsivat indiviidi omadust.
hinnata muutust psühhopaatiliste tunnuste avaldumises. 13 11. Õigusrikkuva käitumise retsidiivsusriski hindamine: struktureeritud kliiniliste meetodite eelis statistiliste meetoditega võrreldes. (6. Loeng) Vägivallariski hindamine ja riski alandamine/sekkumine/juhtimine on oluline probleem, mille lahendamist oodatakse vaimse tervise professionaalidelt. Statistlise tõenäosuse rakendamine konkreetse isiku vägivaldsusriski hindamisel ei anna adekvaatset infot ning ei viita riski alandamise võimalustele. Vägivaldse käitumise täpne ennustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on seni olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal Tavaliselt langetatakse vägivallariski kohta professionaali mittestruktureeritud otsus