2010 aastal tähistas eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis. Bassein Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Küll aga on meie omad Võroksesed lõuna Eestist andnud ujumisele hea selgituse ja hinnangu, nimelt:
Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2 meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid.[3] Mõlemast otsaseinast 5 meetri kaugusel asuvad selilipöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15 meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15 meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste
aastast, kui Belgradis toimusid esimesed võistlused maailmameistritiitli pärast. Võitjad selgitati ujumises, vettehüppetes, meeste veepallis ja uudsel alal kujundujumises. Järmine ujumise MM toimub 2009. aastal Roomas, Itaalias. Tegemist on 13. ujumise MM-ga. Ujumisvõistlusi korraldatakse vaba-, rinnuli-, selili-, liblik-, kompleks- ja kombineeritud teateujumises. Võistlustel starditakse enamasti pukilt vette hüpates, seliliujumisel starditakse vees, äratõukega stardiseinast. Vabaujumisel on lubatud kasutada kõiki ujumisviise ja neid vabalt vahetada. Võistlustel ujutakse harilikult krooli. Üks silmapaistvamaid vabaujujaid on ameeriklane Janet Evans, kes valitses pikkadel vabaujumise distantsidel (400 ja 800 m) ebatavaliselt pikka aega peaaegu võitmatult seitse aastat. Ta sai neli olümpiavõitu ja tema 800 m maailmarekord, mis on püstitatud 1989. aastal, on siiani ületamata.
Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2. meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid. Mõlemast otsaseinast 5. meetri kaugusel asuvad selilipöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Võistlustuleste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste
finiseerimise määruste kohaselt. Euroopa parim kompleksujuja Laszlo Cseh Eesti parim kompleksujuja Martti Aljand Bassein Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50-meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Koolikohustuslik ujumine Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine
meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2. meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid. Mõlemast otsaseinast 5. meetri kaugusel asuvad selili pöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu
annaabi.ee 
