plaanidega presidendi juurde .President oli nende plaanidest vaimustuses ning saatis need otse tehasesse . Õpipoiss oli konstruktoritega välja mõelnud , et nad ehitavad 300 000 raketti , mis on kinnitatud tugevate kettidega maakera külge . Kui nad tööle panna, siis ühise jõuga liigutavad nad maakera paigast ära . Kui nad said need 300 000 raketti valmis, siis president otsustas et ta peab ikkagi rahvale ka rääkima. Seega ta tegi nii: läks rakettide stardipaika, teleka otseülekandega rääkis rahvale kogu loo, ning et kõik kes vähegi tahavad võivad tulla pealt vaatama, et kas see õnnestub või mitte . Kogu rahvas oli presidendi peale pisut pahane, et ta oli nii suurt asja saladuses hoidnud, aga nad olid ka õnnelikud, et presidendil oli plaan olemas. Kui kõik need 300 000 raketti tööle hakkasid, siis see maakera liikuski paigast, ning sellel samal hetkel lendas päike mööda. Alguses kõik rõõmustasid, et neid ei tabanud põlevtäht
valmimisega,kus hakati korraldma rahvast ligi meelitavaid rahvusvahelisi võistlusi.Rahvast tõmbasid samuti iga-aastased võistlused Tallinna hipodroomil ja 1km kiirusvõistlused Raudalu maanteel.Korraldati ka tähesõite,kuid motokrossist ei olnud paljud midagi kuulnudki. 1946. aastal Moskvast koju jõudnud eestlased otsustasid Eestiski selle alaga tegelema hakkata.Stardi-ja finsipaik tehti Pirita jõe kaldale,raja pikkus oli 6,6 km ja see tuli läbi sõita kolm korda. 8.novembril kogunes stardipaika 30 võidusõitjat.Võistlejad olid jaotatud kahte klassi-seeniorid ja juuniorid.Seda võistlust loetakse Eesti motokrossi sünnipäevaks. 1947. aasta jättis Eesti mootorrattaspordi ajalukku sügava jälje.Sel aastal peeti Tallinnas esimesed Nõukogude Liidu meistrivõistlused ringrajasõidus ja vahetult pärast seda selgitati meistrid ka motokrossis.Pirita-Kose ringteel tuli läbida sõitjatel kaks korda jõgi.Kokku oli võistlejaid 104,neist kümme õrnema soo esindajat
Selle hiinlased ka said midagi sarnast polnud inimsilm varem näinud. Ime-ehitis läks maksma ligikaudu 500 miljonit dollaritt. Staadion püstitati ühegi tugipostita, et parandada publiku vaadet ja hoida kokku raha. Ehitamiseks kasutatud Q460 terast karastai vastu pidama ka maavärinatele. Teine ilmaime, ujula Veekuubik, maksis umbes 100 miljonit. Selle pind kaeti uutse plastikulaadse materjaliga. Uuenduslik oli ujula põrandakate. Ujujad võisid riietusruumist stardipaika sammuda paljajalu, sest libisemiskindlad soojusthoidvad põrandakivid välistasid ohu. Rahvusstaadioniga samas hinnaklassis oli 543 miljonit maksma läinud Wukesongi kultuuri- ja spordikeskus koos hotelli ja kaubanduskeskusega. Kuus võistlusareeni jäi väljapoole olümpialinna. Kuigi olümpiarajatiste maksumus näis üüratu, oli see siiski suhteliselt odav, sest Hinnal oli kasutada massiliselt odavat tööjõudu. Ehitustöölised, tüüpiliselt vaesematest piirkondadest
htm- (11.02.2013). otsima. Võitja võistkond oli see, kes leidis kiiremini põhjast rohkem pudeleid. 9 (LISA 5) 3) Mündimäng (,,Forelli mäng"). Mängijad (forellid) rivistati madalas vees ühte viirgu nägudega veekogu suunas. Määrati kalakasvataja, kes viskas basseini põhja münte (söötasid). Pärast kalakasvataja stardikäsklust, ujusid mängijad söötade juurde ja püüdsid neid võimalikult palju põhjast sukeldudes kätte saada. Münt leitud, tuli ujuda stardipaika tagasi ja panna see enda võistkonna ämbrisse. Korraga oli lubatud basseinist välja tuua vaid üks münt. Kui kõik ,,söödad" olid leitud, loeti mõlema võistkonna saak (kogutud mündid) üle. See, võistkond, kes suutis rohkem söötasid korjata, oli võitja. 10 (LISA 6) Teatevõistlused: 1) Võistlus matiga ("Ristlejad"). Võistlus toimus samuti kahe võistkonna vahel. Iga võistkonnaliige pidi läbima basseinis 25 meetrit
vastava tubli tunnistamise, kirjutas ,,Päevaleht". Võistlejail tuleb 140 versta (149,2 km) marsuudil Tallinn-Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ja Raudalu maanteed mööda Tallinna tagasi. Võistluse vastu huvi tõstmiseks pandi välja ka auhinnad. Kõige kiiremini kohale jõudnud sõiduki juhile oli ette nähtud kaubamaja Merkuur annetusena rändav hõbekarikas. Vaatamata hoolsale ettevalmistusele ja reklaamile tuli 28. Augusti hommikul stardipaika, Vene turu ääres asunud Lootuse aeda ainult kaheksa autot ja kaks mootorratast. Kahest mootorrattast esimesena startinud E.Rausil juhtus viperusi kuna ,siis polnud tehnika tase nii kõrgelt arenenud. A.Kiini oli õnne rohkem ja oli rohkem probleeme rehvidega. Ja jõudis Tallinnasse tagasi ajaga neli tundi ja kolmekümne üheksa minutiga. Seda sündmust loetakse Eesti auto-ja mootorrattaspordi sünnipäevaks. Aastad 1966-1975
mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku ehk koordinaatsüsteemi. Koordinaadistikus keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks Ülesanded • Millise kehaga seotud taustsüsteemis on otstarbekas kirjeldada: a) planeetide tiirlemist; b) kärbse lendu; c) linnutiiva liikumist; d) trammi sõitmist? • Suusataja läbis võistlusel sõites 7,5 km raja kaks korda ning jõudis stardipaika tagasi. Kui suur oli sportlase nihe ja teepikkus? • Mida näitab auto spidomeetril asuv odomeeter (kilomeetriloend) – kas nihet või teepikkust? • Too näiteid liikumistest, mille korral nihe on a) teepikkusega võrdne; b) teepikkusest lühem; c) võrdne nulliga. • Millistes ühikutes on otstarbekas mõõta kosmoselaeva lennul, jalgrattasõidul, kaugushüppel ning teo roomamisel toimuva liikumise teepikkust? Ühtlane sirgjooneline liikumine
annaabi.ee 
