d—detaili (või templi) diameeter, mm; s—materjali paksus, mm; σl—materjali lõiketakistus, MPa. Arvutan kui suurt pressi survejõudu on selle jaoks vaja 375000/10=37,5 T Valin pressi survejõuga 38 T 2 e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=4mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x60mm. Rm-i leian materjalist [1: 15] Rm=540 (MPa) Kasutan kiiremat stantsimist ϭl=(0,8...0,86)*Rm (MPa) ϭl=0,86*540=464,4 N/mm2 P=s* ϭl(a+b)=4*464,4*(20+60)=148608 N a ja b – täisnurkse ava pikkus ja laius, mm Arvutan kui suurt pressi survejõudu on selle jaoks vaja 148608/10=14,9 T Valin pressi survejõuga 15 T f) Messing Л62 paksusega s=4 mm ava läbimõõduga d=80mm Rm-i leian materjalist [1: 15] Rm=330 (MPa) Kasutan kiiremat stantsimist ϭl=(0,8...0,86)*Rm (MPa) ϭl=0,86*330=283,8 N/mm2 P=πd*s* ϭl=π*80*283,8=285306,8 N
05.2010 Arvestatud: Kimmari 1.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili varianti numbriga 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on tempermalm. Detaili joonis on toodud all. Stantsimisviis Sellise kujuga detaili saab valmistada nii stantsimisvasaral kui ka väntpressil, ning kasutades nii kinnist kui ka avatud stantsimist. Reaalselt, otsuse langetamiseks oleks vaja teha majanduslikke arvutusi. Vaatleme detaili avatud stantsiga tehnoloogiat väntpressil1. 1 Ma ei too siia väntpressi joonise ja töö põhimõtteid, kuna nad on juba olemas metoodilises juhendis, ning ma ei näe põhjust nende kopeerimisest siia. See ei kontrolliks nagunii minu teadmisi. Stantsise joonis Selleks, et saada stantsise joonist, esiteks teeme detaili joonise. Paneme tähele, et
Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega. Lähtejoonis Stantsimisviis: Valisin kinnise stantsimise vertikaalsel väntpressil. Väntpressi puhul on toorikute täpsus kõrge ning metalli säästmiseks on võimalik kasutada ka võiksemaid stantsimiskalded kuna on olemas väljatõukajad. Väntpressi iseloomustab töö kvaliteedi olemasolu. Kuna vastaval detailil pole vaja jätta kraadisoont, võib kasutada kinnist stantsimist. Seetõttu on ka metallikulu minimaalne. Vastav detail on ka telgsümmeetriline, mis on kinnise stantsimise üheks eelduseks. Väntpress-stants Joonis: Lõppvagu:
korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2). Valmistamise tehnoloogiline järjekord oleks järgmine: Lehtmaterjali ettevalmistamine stantsimiseks, aukude ja kuju stantsimine, painutamine, pinnatöötlus kuulpritsis, puhastus. Detaili valmistamisel tuleb kasutada esialgu vasarstantsi, et saada kätte kuju ja augud ning seejärel kasutada press-stantsimist, et tekitada vajalikud nurgad. Lehtstantsimise paigutus:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Protsessi skeem koos tähistega (H1, H2, B1, B2, F, D, ): Lahendus: Maksimaalne absoluutne õhenemine hmax: 1 1 = 1 - = 800 1 - = 23,89 1 + 1 + 0,25 Maksimaalne haardenurk max: = tan = tan 0,25 = 0,245 = 14,04° Materjali laius peale stantsimist B2: - = = 0,25 - = 0,25 = 1,25 = 375 Valtsimiseks vajalik võimsus P: = kus M valtsi moment, Nm; valtsi nurkkiirus, rad/s. = sin 2 kus F deformatsiooni põhjustav jõud, N.
Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm Kasutan kaheoperatsioonilist stantsimist seega, I tõmme Tõmbeteguri m1 leian tooriku suhtelise paksuse järgi: s 1 D 100% = 280 100% =0,36 m1=0,56 Tooriku diameeter dt1 peale esimest tõmmet (mm): dt1=D*m1=280*0,56=156,8mm II tõmme t1 120 Tõmbetegur m2 = d2 ¿ = = 0,77 d¿ 156,8 Lubatud tõmbetegur suhtelise paksuse järgi
[5] Ruteenium on avastatud Poolas J.A. Sniadecki poolt, aastal 1808. Ruteeniumist tehakse tänapäeval auto süüteküünlaid, elektrikontakte, takistustraate, pöörlevaid pihusteid ja juveelitooteid. [4,5] Pallaadium on kõige enam levinud plaatinametall. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani ja muud. Raudmeteoriitides on olukord vastupidine, siin on kõige rohkem plaatinat, millele järgnevad osmium, ruteenium ja iriidium. Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt.[5] Roodium on väga hea peegeldumis võimega metall. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt
(kiiruse kasv) plastsust (vastupanu deformeerumisele)? Select one: a. suurendavad vastupanu deformeerimisele b. ei mõjuta c. vähendavad vastupanu deformeerimisele d. kompenseerivat üksteist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Select one: a. stantsimist b. tõmbamist c. valtsimist d. ekstrudeerimist Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Select one: a. (0,3...0,5)·Tsul b. 0,7·Tsul c. (0,7...1,0)·Tsul d. 0,4·Tsul Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lehtstantsimise puudusteks on Select one: a. külmalt töötlemine b
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Vali üks: a. stantsimist b. ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Suurimat kasutamist leiab kuumvormstantsimine. Vasarstantsid Kuumvormstantsimisel deformeeritakse toorikut stantsivagudes. Eristatakse lahtiseid e. kraadisoonega vagusid ja kinniseid e. kraadisooneta vagusid. Vastavate vagudega stantse 3 nimetatakse lahtisteks (kraadisoonega) stantsideks ja kinnisteks (kraadisooneta) stantsideks ning stantsimist selliste vagudega stantsides vastavalt vormstantsimiseks avatud stantsides e. kraadiga vormstantsimiseks ja vormstantsimiseks kinnistes stantsides e. kraadita vormstantsimiseks. Kraadisoonega stantsides surutakse üleliigne metall peale vao täitumist spetsiaalsesse kraadisoonde, milles moodustub kraat. Kraadisoon koosneb kahest osast kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga
b. kasulikum üksik- ja väikeseeriatootmisel c. kasutatakse universaalseid tööriistu d. suurem toodete täpsus ja tootlikkus Küsimus 35 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus terasprofiilidest (sordimetall, lehtmetall, torud)? Vali üks: a. valtsimist b. ekstrudeerimist c. stantsimist file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 10 d. tõmbamist Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tõmbamine teostatakse Vali üks: a
perioodilisussüsteemi. Süsteem kannatas välja sellegi katsumuse. Plaatinametallid on haruldased metallid, mille maailmavarud on suhteliselt piiratud. Ennustatakse, et aatomienergeetika arenguga tekib uus plaatinametallide tooraine allikas. Pallaadium Kõige levinum plaatinametall on pallaadium. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani jm. Raudmeteoriitides on olukord vastupidine, siin on kõige rohkem plaatinat, millele järgnevad osmium, ruteenium ja iriidium. Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt. Päikese spektris avastati pallaadium samaaegselt heeliumiga 1868.a
nad valiku. Firmad, mis valmistavad lihtsaid laudu või tavapäraseid taburette, on kindlasti huvitatud suures koguses ühesuguste taburettide tootmisest ja panevad neid kokku konveiermeetodil standardseid detaile käsutades, mis võimaldab tootmiskulusid ja hindu madalal hoida. Kuid need firmad, mis on spetsialiseerunud tellimuse peale valmistatud mööbli tootmisele, on valmis käsutama rohkem tööjõudu, spetsiaalseid tööriistu ja kallimaid metalle, kasutades aga vähem stantsimist ja konveierit. Pole ka ime, sest eritellimusel toodetud mööbli hinnad on tavaliselt kõrgemad võrreldes nendega, mida valmistatakse suurtes tehastes seeriatoodanguna. 1.8. Konkurentide üldine kirjeldamine Esmased konkurendid on Harju Maakonnas asuvad väiketootjad, kes toodavad nii väikeseeria kui ka eritellimustöid. Kaudsed konkurendid oleks kõik väiksemad puitmööbli ja -detailide tootjad üle Eesti.
annaabi.ee 
