Joachim Jhering piiskop, kes tegi tegi suure töö luteri kiriku organiseerimisel Eestimaal Johann Fischer- kirikutegelane, Liivimaa kindralsuperintendent Bengt Gottfried Forselius- asutas õpetajate seminari,õpetas kasvandikele lugemist, rehkendamist,saksa keelt ja raamatuköitmist Heinrich Stahl- Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 1637 aastal Johann Hornung- koostas ladinakeelse eesti grammatika, erinevalt Stahlist arvestas märksa rohkem eesti keele eripära Johan Skytte- Tartu ülikooli rajamisel üks võtmetegelasi August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium,
Mannhardtiga. Samal ajal lülitus noor Hurt ka tärkavasse rahvuslikku liikumisse. 1862. aastal tutvus ta F.R. Kreutzwaldiga, aasta hiljem aga asus juhtima liikumist Aleksanrikooli nime kandva "kõrgema emakeelse kooli" loomiseks. Selle ettevõtmise kaudu tutvus ta ka J. Köleri jpt. 1864. aasta lõpetas ta Tartu ülikooli ning siirdus siis kaheks aastaks koduõpetajaks silmapaistva akadeemik Middendorffi perekonda. Seal koostas ta ka kandidaaditöö H. Stahlist. 1865. aasta aprillis omandas usuteaduste kandidaadi kraadi. 1866. aastal lahkus J. Hurt Hellenurmest, astudes pidama prooviaastat Otepää pastori M. Kauzmannu juures. J.Hurda soov oli kandideerida Äksis vabanenud kirikuõpetaja kohale. Kuigi kogudus teda endale kirikuõpetajaks soovis, kukutati "noor-eestlasena" tuntud J.Hurda kandidatuur saksa kirkikuvõimude poolt vormilistel põhjustel läbi. J.Hurt solvus ja loobus koguni plaanist saada kirikuõpetajaks. Ta sooritas koolmeistri eksamid,
Õpetati lugemist, usuõpetust, aga ka rehkendamist ja saksa keelt. 1686.a- Forselius käis kahe õpilasega Stockholmis kuninga jutul, kelle teadmistega viimane rahule jäi. Samal a ilmus ka esimene eestikeelne piibliväljaanne (lõunaeestikeelne Uus Testament) 1687.a- Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister. 1693.a- ilmus Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis arvestas Stahlist rohkem eesti keele eripära. Tema reeglistikku tuntakse kui vana kirjaviisi, mis oli kasutusel 19s keskpaigani. Rootsi aega nim ka vanaks heaks Rootsi ajaks. See omane vaid eestlastele ja lätlastele. Rootsi aja lõpus oli eeskätt riigitalupoegadele tehtud teatud soodustusi, nende olukord oli paranenud. 18s algusel nende olukord aga halvendus jälle. Seetõttu nimetat nt Rootsi aega heaks. Idealiseerimine, et see oli hea aeg, algas alles 19s teisel poolel, kui Eestis algas rahvuslik
Tõlkimist alustas VT-st, tõlkides seda heebrea ja aramea keelest. Lõunaeestiliste vastete leidmine piibliterminitele oli raske. Gutslaffi keelekasutus: 1648 I lõunaeestikeelne grammatika + I eesti k sisaldav TÜ trükikojas trükitud teos "Grammatilised vaatlused eesti keelest". Grammatika seletav tekst on ladina k. Sõnastik jääb pooleli w juures. Sõnastikus ~2000 eesti sõna, grammatika järgib misjonigrammatika kaanonit. Grammatika käsitlusmaht ja argumenteeritus Stahlist põhjalikumad. Esitab grammatikas lihtsad reeglid, lisades eriarvamused kommentaaride või erandirühmadena. Misjonilingvistikaga seonduvad Gutslaffi foneetilised seisukohad: arutleb vokaalide pikkuse, palatalisatsiooni ja tüvemuutuste märkimise üle, peab eesti häälikute tähistamiseks sobivaks kreeka tähti. Lähtub ladina k käänete süsteemist nagu Stahl, aga jõuab järeldusele, et pole eesti keelega kooskõlas. Heebrea keelega sarnaselt peab
(L-E) (Grammatilised vaatlused eesti keelest) Esimene grammatika lõuna-eesti keeles.Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Hinnatakse H. Stahli omast mitmes osas paremaks. Lisaks vokatiivist loobumisele on kiitust pälvinud heebreamõjuline tähelepanek, et eesti keeles on kaks päriskäänet nominatiiv ja rektiiv, kusjuures viimasest saab moodustada kõik ülejäänud Olles H. Stahlist põhjalikum,tutvustab J. Gutslaff näiteks grammatiliste morfeemide vahetamisegauute vormide moodustamist 1660 Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam (P-E) (Sissejuhatus eesti keelde) Eelmistest märksa lühem morfoloogiaosa põhineb suures osas H. Stahli eeskujul. Muutis keerulisemaks passiivi vormid. 1693 Johann Hornung: Grammatica Esthonica (P-E) (Eesti grammatika) võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused.
annaabi.ee 
