(mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990. aastate lõpul eravaldusse siirdus. Mõisa interjöör on olnud väga suursugune - peatrepp on marmorist, põhikorrusel on mitmeid saale - kõige suurem ja uhkem nn. Valge saal, ümmarguse põhiplaani ja väga uhke laega kuppelsaal mida kasutati esivanemate galeriina.
kätte. 1624. aastal sai omanikuks krahv Jakob De la Gardie, kes andis 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). De la Gardie perekonna käes oli loss 1691. aastani. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendil. 1796.a. sai Suuremõisa omanikuks parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kelle suguvõsa oli lossi omanik terveks sajandiks. 1919.a võõrandas Eesti Vabariik mõisa Otto Magnus von Stackelbergilt. Kasutatud materjal Mõisakooli pass. http://www.kul.ee/webeditor/files/moisakoolide_passid/2013/2013_Hiiumaa_Ametikool_Suur emoisa_Pohikool.pdf 20.11.13 Hiiu-Suuremõisa loss. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiiu-Suurem%C3%B5isa_m%C3%B5is 13.11.13 Vaatamisväärsused Eestis. http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=280 13.11.13 Lisad Pildid
Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana- Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990te aastate lõpul eravaldusse siirdus. /1/ 2. Hoone seisund Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda
seada, isegi kui selleks oli vaja ohverdada paljulubav teadlasekarjäär. Ju oli see tänu tema vankumatule kindlameelsusele, osalt kindlasti ka tutvustele, et lõpuks hakkasidki Arvedini jõudma huvitavad tööpakkumised Rootsi eri paikkondadest. Kuid just siis, kui ta oli juba valmis suunduma tööle kaugele metsikusse kuid vastupandamatult põnevasse tundrasse, otse Põhja-Jäämere kallastele rajatavasse pliikaevandusse, sai ta ootamatu pakkumise Tartu tudengipäevilt tuttavaks saanud parun Stackelbergilt – hakata Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril juhtima üht uudset sookatsejaama. Viktor von Stackelbergi puhul oli tegemist samuti keemikuga ning ta kuulus ka Liivimaa Maanõukogu koosseisu. Mõne aasta eest oli parun valitud Tartus rajatud Balti Sooparandamise Seltsi esimeheks. Seltsi uurimisala – kuidas saaks ära kasutada 4
12), Uue-Kariste (Lisa 13,14), Vanamõisa; 1 kõrvalmõis – Kaarli; 1 riigimõis – Vana-Kariste. Neile lisaks ka 7 karjamõisat (Eesti mõisaportaal, 2017). 8 Talude päriseks ostmine Esimene talu osteti siinmail juba 1843. aastal Abja mõisas: samast vallast pärit vennad Johann ja Henn Kasse (Kase) omandasid 4000 hõberubla eest parun Georg Stackelbergilt Losu-Epu kolmehobusetalu. Talude ostmise protsessi tegelikuks alguseks Hallistes ning kogu Eestis võib pidada 1853. aastat, mil Abja „hull parun“ Reinhold von Stackelberg müüs korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu. 1856 aastal osteti Penujas 34 talu ning 1856–1858 Vanamõisas 136 tükki. Halliste kihelkonna taluhäärber – moodsa taluelu sümbol. Kokku omandasid Halliste talupojad 1850. aastail 93 talu. Kusagil Eestis ei ostetud enne 1860
annaabi.ee 
