aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uue- Riisipere. Mõisa päris tema poeg Bengt Heinrich, seejärel pojapoeg Bengt Friedrich (1711- 1773), kes oli samuti maanõunik. Viimase viiest lapsest jäid ellu kolm tütart. Mõisa päris Anna Wilhelmine (1737- 1800), kes abiellus Saaremaa Tumala mõisa Stackelbergide soost vabahärra ja Prantsuse armee brigaadikindrali Karl Georgiga (1725- 1804). Nende poeg, major vabahärra Peter Gustav von Stackelberg (1762- 1826) sai mõisa endale perekonna omandi jaotamisel 1791. aastal. Tema kui Stackelbergide Riisipere haru esiisa viis mõisakeskuse Vilumäele, mida hakati kutsuma Uue- Riisipereks. 1820. aastal valmis seal paleetaoline härrastemaja, mis kuulub klassitsistliku ehitusstiili tippude hulka Eestis. Hoone
aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern- Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan
Osalt on kasutatud ka graniiti imiteerivaid tsementplaate. Mõisasüdamesse oli (ja on praegugi) kaks sissepääsuteed. Ajalooline (tõenäoliselt keskaegsel trassil) asuv looklev tee viib sinna kihelkonnakeskusest Viru-Nigulast. Teine ja suhteliselt sirge suundub mõisasüdamesse aga lõunast Tallinn-Narva maanteelt Koogu mõisa kohalt. Huvitavalt kombel ei olnud kumbki tee kujundatud alleeks ega ka seotud mõisasüdame planeeringuga. Mõisasüda jäi von Stackelbergide omandusse ka võõrandamise järel kuni 1940. aastani. Peale Teist maailmasõda on seal asunud nii sanatoorium kui ka profülaktoorium. 1990tel aastatel siirdus mõis eraomandusse. Mõisa peahoone renoveeriti ja restaureeriti põhjalikult 2000-01, misjärel seal avati hotell ja restoran. Selle käigus tehti hoone läänepoolsesse otsa muuhulgas pikk uus tiibehitis ning katusesse tehti rida väljaehitusi. Korrastatud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh sepikoda.
Nende arv koolis oli valdavalt igal aastal umbes 12. Suurem osa nendest õpilastest lahkus koolist varem olles saavutanud oma ameti jaoks piisava hariduse. Stackelbergi asutatud tütarlaste vaestekool oli tol ajal ainus eestikeelne kool Tallinnas. See oli üks kahest vaestekoolist. Neid koole kutsuti pärastise hooldaja, vaestekoolide direktori T. D. Lutheri järgi Lutheri vaestekoolideks. Christoph Adam von Stackelbergi üllast ja heatahtlikust loomusest võib leida näite Stackelbergide perekonnapärimusest, mille järgi oli ta lapsena Vääna mõisa pargis tõotanud teha oma elus vaid head. Stackelbergi panus eesti haridusse on suur ja aukartustäratav. Kuigi ta võibolla ei toetanud avalikult eestlaste ja maarahva õiguste võrdsustumist sakslaste omaga, siiski on tema algatatud Kuuda koolitanud paljusid koolmeistreid ja õpetajaid talurahvakoolidesse, mis seda sihti näitavad. Igal juhul on tegemist väärika mehega, kelle saavutused ei pruugi olla meile hetkel hoomatavad.
Oma ajaloo jooksul on Purtse vasallielamu mitu korda maha põletatud ja uuesti üles ehitatud. Eriti tugevasti kannatas elamu Liivi ja Põhjasõja ajal. PärastPõhjasõja lõppu (1721.a.) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks Stackelbergide valdusse. Saka-Ontika-Toila Pankrannik Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on Virumaal asuv pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu viimase kahe sajandi vältel. Rusukaldal kasvab unikaalne pangamets. Virumaa rand on enamasti klibuline, vaid üksikutel lõikudel domineerib jämedateraline liiv.
/1/ 2 1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur Esmakordselt mainitakse Riisipere mõisa 1394 aastal. ning esimesed omanikud olid Weckenbroded. 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. Olemasolev peahoone valmis 1821. Aastal. Alates 1786. Aastast oli omanikukeks Stackelbergid, kellega algas pikem ning ehitus- ajalooliselt kõige huvitavam ajajärk mõisas, mis vältas kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga
1813. aastal oli neid mõisas 81.Võib- olla sellepärast, et Abja esimene Stackelberg oli südametu ja toores, on tema järeltulijad rahva mällu jäädvustunud hoopis soojemas valguses. Poeg Georg Gotthard Baron Stackelberg sai mõisa enda nimele 1824. aastal, pojapoeg Reinhold (Roman) Johan Woldemar Baron Stackelberg valitses Abjat 1844-1878.Abja mõisas algas talude raharendile viimine 1836. aastal ning nende päriseksmüük 1843. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse gümnaasium ja 1930. aastal kodumajanduskool, Teise maailmasõja järel aga lastekodu. Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950. aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastatel tegutses hoones piirivalvekordon
Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse oru veerule tema lemmikkohta. Preili puhkepaika märgib suur kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega. Rahva hulgas liiguvad lood preili õnnetust armastusest mõisatöölise või talupoisi vastu. Miks see pikkade valgete juustega Ritaks kutsutud neiu arvatavalt vabasurma läks, jääbki
ROOTSI Stockholmi Rüütlisaare kirik - Riddarholmskyrka 1270. 15.saj. ehitati ümber. Bernadottide kabelisse on maetud Karl XIV Johan (1844, Jean Baptiste Bernadotte). Sarkofaag punasest Rootsi porfüürist ja tema abikaasa Desirée (Desideria). Tehtud R.V.Brouhni kavandite järgi 1856. EESTI Tartu ülikooli peahoone (1803-1809) Johann Wilhelm Krause (1757-1828) viltune maja Tartus Riisipere mõis, 19. saj. esimene pool Stackelbergide kabel Keilas Tallinna Reaalkool, 1904, Höppener, Jacobi Vene tänav 4 uks Skulptuur: BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) taani skulptor, küpsklassitsismi kuulsaim esindaja. *Jason *Kristus *lord Byron *Ganymedes ja kotkas JACQUES ANTOINE HOUDON (1741-1828) *Voltaire 2x ANTONIO CANOVA (1757-1822) *Viini Augustiinlaste kirikus (Herzengruft - Habsburgide südamed) Maria Theresia
annaabi.ee 
