Substraadi sees kasvav mütseel lõhub materjali mikro- ja makrostruktuuri. Keemilised kahjustused. Oma elutegevuses tarbivad ja eritavad mikroseened mitmeid keemilisi aineid. Olulisemad keemilise kahjustuse põhjustajad on ensüümid, orgaanilised happed, pigmendid ja vesi. Keemilised kahjustused on reeglina ulatuslikumad, kui mehaanilised. Mikroseente tekitatud pigmendi- ja happelaike on väga raske, kui mitte võimatu, puhastada. ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra) Eestis pole teostatud ulatuslikke uuringuid nimetatud seene leviku kohta, sest enamasti ei piisa tema leidmiseks tavasöötmega õhuproovidest, vajalik on võtta ka pinnaproovid kahjustatud pindadelt kasutades selleks erisöödet. Stachybotrys chartarum on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, mis eelistab kasvamiseks kõrge tselluloosi- ja madala lämmastikusisaldusega materjale. Ohtlikuks peetakse seent tema võime poolest
sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse. Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium, ,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra). Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta ruumiõhus ning puudub ka täpne hallitusest tingitud tervisehädade diagnoosimine. 4 Hallituse mõju inimorganismile Nii nagu toit ja vesi, mida me tarbime, mõjutab meie organismi majades ja korterites leidub hallitus, mis toodab eoseid mida me õhust sisse hingame. Kolmandik
Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel. (Kalamees, 2000) ,,Must hallitus" Eestis pole teostatud ulatuslikke uuringuid nimetatud seene leviku kohta, sest enamasti ei piisa tema leidmiseks tavasöötmega õhuproovidest, vajalik on võtta ka pinnaproovid kahjustatud pindadelt kasutades selleks erisöödet. Stachybotrys chartarum on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, mis eelistab kasvamiseks kõrge tselluloosi- ja madala lämmastikusisaldusega materjale. Ohtlikuks peetakse seent tema võime poolest sünteesida mükotoksiine, mis on ohtlikud nii inimestele kui loomadele, põhjustades naha ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutavad vereloomet. Olelusvõitluses on seen siiski nõrk, jäädes alla mitmetele mikroseentele ja bakteritele.
25 · Pintselhallik (Penicillinum), mis on siseruumides alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. See nn moosipurgihallitus muutub probleemiks siis, kui seeneeoseid on siseõhus rohkem kui välisõhus. · Cladosporium, mille mõningaid liike loetakse tugevateks allergeenideks, on kõigesööja. Ta võib hakata kasvama nii mööblil, riidel, värvitud pindadel, ventilatsioonitorudes kui ka silikoonil. · Must hallitus (Stachybotrys chartarum), mis kasvab rohekasmustade kolooniatena ning eelistab kõrge tselluloosi- ning madala lämmastikusisaldusega materjale (näiteks kipsplaadid, ökoloogilised ehitusmaterjalid). Hallitus-mükoosid Võivad tabada praktiliselt kõiki elundeid, tekitades tugevaid põletikke, haavandeid, põhjustades surma. Toksiinid on tihti kantserogeenid ehk vähkitekitavad ühendid. Allergilise reaktsiooni tagajärjeks on astma. Sagedased on nahakahjustused (dermatiidid), silmapõletikud.
Hallitusseente kasvuks ja elutegevuseks on vajalikud: orgaaniline toitainet sisaldav kasvupinnas (või materjalil olev tolm); sobiv niiskus: >70…80 %; sobiv temperatuur: 0…30 C; kasvu mõjutab veel õhu liikumine, pinna happelisus jm. tegurid. Niiskuskahjustustele viitavad indikaatormikroseened, mida ei esine normaalsetes hoonetes: Aspergillus versicolor, Aspergillus fumigatus, Trichoderma, Stachybotrys atra, Phialophora, Fusarium, Ulocladium, Exophila, Rhodotorula, Chaetomium, Eurotium, Wallemia. 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused Cladosporium (Joonis 9.1 vasakul) esineb väga erinevate materjalide peal – tekstiil, puit, aknapaled, kivimaterjalid. Kasv algab juba 0º C juures. Maksimaalne kasv 25 C juures. Kasv peatub üle 35 C . Optimaalne niiskusetarve: õhu suhteline niiskust 80 %. Allergeen:
annaabi.ee 
