43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Esimesed kolm Romanovi stabiliseerisid olukorda riigis, kuid rohkem aega ja tegevust oli vaja pidurdamaks Vene riigi arengut Euroopa riikide moodi majanduslikus, tööstus-, kaubandus-, juhtimis-, haridus-ja sõjalistes küsimustes. Koos 17. sajandi algas venemaa ajaloos uus periood Romanovite valitsemine läx kolmeks perioodiks: Romanovite I periood 17 saj. Esimene periood - taastumine pärast probleemide ajäajärku sel ajal valitsesid keisrid Mihhail (1613-1645), Aleksei Mihhailovits (1645-1676) ja Fjodor Alexeyevich
Liivimaal ja 1/2 maast Eestimaal. Riigimõisa rentnike ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal 1691. ja Eestimaal 1696. aastal. Nende alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale kuni kuningani välja. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Tegelikkuses ei jõudnud rootslaste alustatud reformid juurduda, kuna Põhjasõjaga läks Eesti ala Venemaa valdusse ja pärisorjus taastati kõikjal. Põhjasõja järel Venemaa keisririigiga liidetud Eesti alal jätkus 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine ja seda toetas 1739. aastal välja antud Roseni deklaratsioon. Pärisorjus kaotati 1816. aastal Eestimaal ja 1819
Rootsi riigivõim määras kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Koormiste täpne fikseerimine vakuraamatutes piiras mõisnike kuritarvitusi. Kehtestatud seaduste rikkumise puhul sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku, kohalike võimukandjate kui ka kuninga vastu. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas. Tegelikkuses ei jõudnud rootslaste alustatud reformid juurduda, kuna Põhjasõjaga läks Eesti ala Venemaa valdusse ja pärisorjus taastati kõikjal. 18. sajand 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine jätkus ja seda toetas ka 1739. aastal välja antud Roseni deklaratsioon, mis ütles: · talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; · mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel;
nagu tsingi ja vase, kättesaadavust. Ektotroofne mükoriisa suudab omastada fosfaati. IV ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab organismide sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid, ta on organismi põhiliseks lahustiks. Vesi on ka keskkond, kus ainevahetusproduktid liiguvad ühest rakust ja koest teise. Vee omadused on universaalsed. Peale veest lahkumist, said taimed edasi elada vaid seetõttu, et olid välja kujunenud organid, mis stabiliseerisid organismi veesisaldust, hankidest ümbrusest vett. 2. Vee omadused. Vesi on unoversaalne, neutraalne lahusti. Koosneb tugevast oksüdeerijast ja tugevast redutseerijast. Vee molekul on polaarne. Veel on suur soojusmahtuvus, erakordselt suur pindpinevus. Optilised omadused võime lasta läbi spektri nähtava ja ultravioletse osa valguskiiri. 3. Difusioon ja osmoos. Difusioon on protsess, mille tagajärjel lahustunud aine osakesed ja lahusti liiguvad suurema
· 2. detsember Sakslased Moskva eeslinnadeni, siis edasiliikumine takerdus. (Külmus, puudus talvevarustus, läbimatud teed, kurnatus) (Lisaks sellele oli Punaarmee ehmatusest toibunud. Stalin õhutas patriotismi (nim sõja Suureks Isamaasõjaks), leevendas terrorit mõnel alal, kasutas lääneliitlaste abi, tõi Siberist osa üksisi ära jne) · 6. detsember 1941 Punaarmee vastupealetung Moskva all. Saksa üksused löödi tagasi. Kuigi nad stabiliseerisid olukorra ja sõjas murrangut ei toimunud, kukkus Hitleri välksõja plaan läbi. SAKSA pealetung idarindel. STALINGRADI lahing. · '42 suvel asus Saksa armee uuele pealetungile, lootes lõigata läbi Volga jõe, vallutada Kaukaasia naftaväljad. Punaarmee rünnak Harkovi all lõppes katastroofiga. Saksa tankideviisid jõudsid juuli lõpuks Volga jõe ja Kaukasuseni. Siis nõudis Hitler Stalingradi vallutamist.
annaabi.ee 
