3085 m Taga 0.3085 m Rehvi vertikaalne jäikus Ees 300 N/mm Taga 300 N/mm Roll Centre kõrgus Ees -102 mm Taga 48 mm Vedru jäikus Ees 84.3 N/mm Taga 192.6 N/mm Vedru ülekandetegur Ees 0.988 Taga 0.505 Stabilisaatorvarda jäikus Ees 25 N/mm Taga 15 N/mm Stabilisaatorvarda ülekandetegur Ees 0.988 Taga 0.486 Kaalujaotus Ees 55.56% Vedru jäikus rattast Taga 44.44% Ees 82.28894 Taga 49.11782 Vertikaalkoormused
1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. sõiduki kere on stabiilne 3. mugavus on tagatud 4. TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa kasutada progresseeruvat jäikust).
ühendatud sõidukõrguse reguleerklapi toimel rõhk hüdropneumoelemendis. Rõhu kasvades taastub esialgne sõidukõrgus. Üldise sõidumugavuse juures on hüdropneumovedrustusele iseloomulik sõiduki kere liigne kreenimine (põikikaldumine) kurvides. Selle vältimiseks kasutatakse tavaliselt suurendatud jäikusega stabilisaatorvardaid. Parima tulemuse kere kreenimise vähendamisel annab elektrooniliselt juhitava lisahüdropneumoelemendiga varustatud stabilisaatorvarda kasutamine. Moodsamatel süsteemidel reguleerib juhtseade kõiki hüdropneumoelemente vastavalt auto liikumiskiirusele ja piki- ning põikisuunalisele kiirendusele (aeglustust). Sellist süsteemi nimetatakse aktiivseks vedrustuseks. Hüdropneumovedrustuse eelised ja puudused. Hüdropneumovedrustuse eelised teiste vedrustuse tüüpidega võrreldes on järgmised: 1)kompaktsus, 2)sõidumugavus, 3)sõidukõrguse reguleerimisvõimalus, 4)vähene pikiõõtsumine, 5)hea teelpüsivus..
· Pehmem · Kulub vähem (vedrulehed puutuvad kokku vaid otstest ja keskelt). 1.3 Torrosioonvedrustus TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa kasutada progresseeruvat jäikust). 1.4 Õhkvedrustus Õhkvedrustust kasutatakse juba 1934. aastast kuid laiem kasutamine terasvedru asemel algas 1950 ndatel aastatel
24. Kokkuvõte Tagasilla korrasolekust sõltuad palju auto sõiduaomadused. Enamasti tuleb tagasilla remondiks tagasild kere küljest lahti teha ja alles siis saab korralikult tõõle asuda. Tagasilla hooldustööd seisnevad peamiselt õlo vahetamises ja vaatamises ega ei esineks kahjustatud detaile. Tagasilla põhilisteks remonditavateks kohtateks on puksid ja laagrid ning ka stabilisaatorvarda puksid. Ja ka differentsiaal kipub mõnesaja tuhende kilomeetri läbimisel hakkama undama. Kui need asjad korras hoida, siis enamasti tagasillaga mingeid probleeme ei teki. 29 25. Kasutatud kirjandus M. RUNETS, ,,Automehhaniku Käsiraamat" Kirjastus ,,Valgus" 1983 K. ALEKSIUS, A. PALU, ,,Sõidu Autod" 1987 G. NAGULA, V. KALLISKI, A
kogukaalu Alumine õõtshark on kolmnurkne, et parandada külgjäikust Kuna MacPherson vedrustusel on tavaline alumine õõtshark, saavutatakse jäikuskolmnurk stabilisaatorvarda abil, mis on ühendatud mõlema õõtshargiga ja kinnitub kahest kohast sassiile. 08 vedrustus I TEHNILINE KIRJELDUS 2. AMORTISAATOR 2.1. Mis on amortisaator ja kuidas ta töötab? Amortisaatorid on põhimõtteliselt