aasta tegev olnud muusik ja laulukirjutaja, kes on suutnud oma hingeminevate ja siiraste lugudega eesti rahva südametesse hiilida. Iga tema kontsert on omapärane ja erinev eelmistest. Oma küllaltki tagasihoidliku olekuga ei pruugi ta kohe erilist muljet jätta, ent kui ta laulab, tähendab see kõigile midagi. Tema laulusõnad on ausad ja tähendusrikkad. Tõnisel on mahe ja küllaltki kärisev laulutämber, mis võib aga ulatuda ka väga kõrgete nootideni. Oma staazika karjääriga on ta õppinud oma häält väga hästi tundma, seda õigesti kasutama ja kontrollima, mida täheldasin ka hästi tema kontserdil. Kahjuks oli ta aga tookord veidi tõbine ja hääl oli natukene ära, mis takistas tal endast kõike andmast, kuid meeleolu see siiski ei häirinud. Laulmise kõrvalt mängis Tõnis paaril korral ka suupilli, mis sobis kontserdi õhkkonda oma bluusiliku olekuga suurepäraselt.
1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsulteerides staazika skulptori Endel Tanilooga. Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. 6 Rmk matkarajad ja lõkkekohad Tartu jõgeva puhkeala Puhkeala asub Tartu-ja Jõgevamaal ning koosneb kahest osaalast: Tartu ja Saare- Vara. Mõlemal osaalal on tähistatud matka- ja jalgrattarajad ning puhkekohad. 2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark. Puhkeala väärtusteks on:
Selleks et svingida, peab olema eelkõige enda armastuses kindel. Veel paar aastat tagasi svingimisest ei räägitud ning seda enam, sellest ei kirjutatud. Praegu aga on ajakirjades ja naiste veebilehtedele hakanud ilmuma erinevad svingimise kohta käivad artiklid, millele on lugejatelt palju vastukaja tulnud. Kõige sagedamini on need kommentaarid negatiivsed ja vihased, argumente on küll vähe, kuid see-eest tekib müüte aina rohkem. Iga staazika svingeri jaoks teeks nende kommentaaride lugemine nalja, kuid teiselt poolt on sellised arvamused ja svingerite süüdistamine lausa hirmutav. 4 põhilist müüti svingimise kohta: 1. Svingerid ei armasta üksteist. Tihti arvatakse, et svingerid on üksteisest tüdinenud inimesed, kes ei ihalda ning on kaotanud huvi oma partneri vastu, kellega elatakse juba pikka aega koos. Inimesed, kelle vahel on kõik lõppenud, ei otsi päästmist svingimisest, nad lahutavad. Tavaliselt
käekäigust, ei tähenda veel, et Sinu inimesed ei peaks korralikult tööd tegema.... Liiga palju juhte arvab, et pole võimalik olla õiglane, hoolitsev ja mõistev ning ikkagi range, kui olukord seda nõuab. On võimalik. Kui Sa oled õiglane, hoolitsev ja mõistev, siis on sul vajaduse korral isegi kergem range olla.... Selleks et luua hea kontakt oma inimestega, pead Sa neid tundma õppima. Tundmaõppimine on sageli pikk ja pidev protsess, sest inimesed vahetuvad ja isegi staazika töötaja elus võib mõndagi muutuda. Uued asjaolud võivad tingida uutmoodi reageeringud.... Ära loodagi, et suudad inimeste motivatsiooni kunagi lõpuni mõista. Midagi jääb ikka mõistatuseks, sest Sa puutud kokku nii erinevate isiksustega". (Belker 1996: 105-106) 1.3. Ametinimetuse osatähtsus ,,Ma olen alati arvanud, et kõlavamad ametinimetused ei maksa firmale midagi ja neid võib heldelt jagada, kuni ei kannata firmasisene õiglus. Selle heldusega ei avalda Sa oma
saada tööd näiteks insenerina. Kui ühendtegusõna on tegesõna funktsioonis (pöördeline vorm v infinitiiv), siis tuleb see kirjutada lahku. Vigane Õige artiklis on väljatoodud artiklis on välja toodud Ma pole kaubandusega väga palju Ma pole kaubandusega väga palju kokkupuutunud. kokku puutunud. .. või mehed saaksid ülalpidada .. või mehed saaksid ülal pidada peret ja töötada staazika koha peal peret ja töötada prestiizika koha peal HÄÄLIKUÕIGEKIRI Vigane Õige sammuti (tähenduses `ka') samuti profesionaalset kaubandus professionaalset kogemust kaubanduskogemust peamisteks ülessanneteks peamisteks ülesanneteks ärkan ülesse; lähen ülesse ärkan üles; lähen üles
Säreveres. Alates 1990-ndatest aastatest tegutsevad Paides Toivo Evardi, Ahto Salum ja Andres Siilak ning Toomas Aan Koerus kõik töötavad või töötasid kohakaaslastena. Eelpoolnimetatuist töötavad hetkel maakonnas kergejõustikutreeneritena Leonhard Soom Türil, Lea ja Veiko Valang Säreveres, Toivo Evardi Paides ja Toomas Aan Koerus ning neile lisandub noorima liikmena Väätsal õpetussõnu jagav Ilmar Mõttus. Maakonna spordiliikumises ei saa mööda minna endise staazika tegevsportlase ja spordipedagoogi Hans Lööperi osast. Ta oli Türi jalgpalli meeskonna kapten, hea sprinter, laskur ja pedagoog. Eelkõige tuntakse teda Särevere ja Jäneda staadioni rajajana. "Hallo, siin staadioni raadiosõlm" kes läbi sellise fraasi ei tundnud Viktor Kappi teadustajana kergejõustikuvõistlusel või spordikommentaatorina raadios. Üle poole sajandi oli see mees seotud Järvamaa kergejõustikuga spordikohtuniku, ajakirjaniku, fotoreporteri ja edetabelite koostajana
1979 anti Hamid Gulõmile Usbeki NSV rahvakirjaniku aunimetus. ,,Surematus" (1979, eesti keeles 1986, tõlkija Vello Tarnaste) Teose teemaks on operatiivtöötajate võitlus traditsionalistidest basmatside vastu. Turkestani Kommunistliku Partei juhtkond tunneb sügavat muret sündmuste pärast Hodzakendis. Lühikese aja jooksul on seal tapetud juba kaks õpetajat, kusjuures süüdlasi pole tabatud. Kohapeale otsustatakse saata noor tsekist Masud, staazika operatiivtöötaja Mahsudovi poeg. Tema õde Salima pidi esialgu maha jääma. Hiljem tuleb talle õpetajate mõrva uurima abiks teine tsekist Trosin. Kohapeal õnnestub noorel õpetajal tabada Normat, keda kahtlustatakse ühe eelmise õpetaja tapmises. Operatiivtöötajad jõuavad järeldusele, et õpetajate tapmist organiseeris Serhodza, kes varjab end mõldri juures, kus on ka relvaladu. Kui operatiivtöötajad talle jälile jõuavad, põgeneb too Taskenti.
massituru tekkimist). Tolleaegsed eesti ajakirjanikud pidasid väga oluliseks ühiskonnaelu ühel või teisel viisil mõjutada. XX sajandi esimestel kümnenditel peeti eriti tähtsaks, et väljaanded oma meelsuse välja ütleksid. Kui näiteks Päevaleht kuulutas end erapooletuks, samas juhtivaks ajaleheks, ei jõudnud teised päevalehed ära imestada, kui mõttetu on erapooletus (vt Tallinna Teataja 9.12.1913, Postimees 2.1.1923, Vaba Maa 30.1.1930). Staazika ajakirjanikuna ja samas poliitikuna rõhutas Jaan Tõnisson iseseisva riigi algusaastatel, kuivõrd oluline on Eesti ajakirjaniku roll riigi ülesehitamisel, näitamaks rahvale tema eesmärke ja võimalusi. Parteilise ajakirjanduse periood jäi Eestis erinevalt näiteks Soomest lühemaks, see algas ka hiljem. Parteiline ajakirjandus õitses Eestis 1920. aastatel, kusjuures sellest sai tõhus ühiskondliku kontrolli süsteem. Samas kisti ajakirjanikke tihti poliitilisse võitlusse
annaabi.ee 
