salgad) Sõja lõpp: 1579 aastal alustasid poola ja rootsi tõsisemat võitlust vene vägede vastu. Selle tulemusena aeti venelased kogu eesti aladelt välja. 1582 sõlmis poole venemaaga jam zapolski rahu. Millega lõuna eesti läks poola võimu alla. 1582 pljussa vaherahu andis rootsile võimu põhja eesti üle. Taanile jäi saaremaa. Eesti kolmekuninga valduses: Valitsemine ja halduskorraldus: maa läks kolme ossa, tekkisid vojeevoodkonnad ja staarostkonnad. Aadli ja talupoegade olukord: sigmmund augusti privileeg- talupoegade pärisorjus, aadlile tagastati endised valdused, maapäev. Kultuur poole aegses lõuna eestis : maapäev, 2 poolakat, 2 leedukat ja 2 sasklast, vastureformatsioon, esimene gümnaasium ja tõlkide selts. Kogu eesti minek rootsi võimu alla: seitse linnuselääni, valitsesid foogtid, maksude ühtlustamine, eramõisad, eestimaa rüütelkonnad. Põhja sõda. Rootsi võimu kehtestamine eestis :
ametiga presidendid. 2 - 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal:
o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06. 1561 Rootsile alistub ka Tallinna, Põhja-Eesti saab taas nimeks Eestimaa hertsogkond, kuningat asendab kuberner Toompea linnuses. Põhja-Eesti jagatakse väiksemateks
jagamisel. Halduskorralduse areng · Juhtis asehaldur/kuberner (Riias) - esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine: 1. Territoorium jagati kolmeks presidentkonnaks: - Tartu, Pärnu ja Cesis (Võnnu/Wenden) - iga piirkonda juhtis kuninga nimetatud eluaegne president 2. Presidentkondade sees olid staarostkonnad ehk staarostile eluks ajaks antud riigile kuuluvad ametiläänid: - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi rentida 3. Staarostkondadesse loodi kroonumõisad (Eesti Liivimaal 38 tk) · B. 1598-1625/29 vojevoodkonnad presidentkondade asemele (terminite poolastamine)
Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks
*Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner *Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega. *Maapäevast sai aadli omavalitsus organ *Talupoegade koormused kasvasid *Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele. 1582 hakkas liivimaal kehtima konstutsioon *Liivimaa jagati *presidentkondadeks. *vojowoodkonnad *Staarostkonnad *Staarostid allusid otse kuningale *Rahva elujärk paranes *Valga alev sai linna õigused Taani võim Saaremaal *Saaremaa elas liivi sõja üle teistest kehvemini *Taani jagas oma võimu aadlikega. *Taani võimud viisid Saaremaal läbi mõisate riigistamine ehk reduktsioon *Kursesaare alev sai linna õigused Rootsi võim kogu Eestis *1604 krooniti Rootsi kuningaks Karl IX *1600 1629 toimus Poola/Rootsi sõda *1601 - 1603 tabas Eestit näljahäda
+ Aadlile kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus + Gümnaasium Tartusse + tõlkide seminar + jesuiidid õppisid ära eesti keele ning said seetõttu Eestis väga populaarseks. Nad kirjastasid
annaabi.ee 
