Dzäss Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka e...
rütmipillidest (klaver, bandzo või kitarr, tuuba või kontrabass, löökriistad). Hiljem tekkis niinimetatud bigbänd, kuhu kuuluvad põhiliselt saksofonid, trompetid, tromboonid ja rütmipillid. Jazzmuusika referaat Dzässbändid on meil tänapäeval tuntud dzässansamblina (väiksem) ja dzässorkestrina (suurem). Eestis tekkisid esimesed dzässorkestrid 1920. aastate lõpul. Dzässmuusika sai populaarseks 1930. aastate teisel poolel ja samuti jätkus Eesti dzässmuusika areng nõukogude ajal aastast 1964 korraldatakse Tallinna dzässifestivale. Dzässmuusikuid Silmapaistvamad dzässmuusikud on L. Armstrong, B. Goodman, D. Eliington, C. Basie, Ch. Parker, S. Bechet, D. Gillespie, M. Davis; lauljad B. Smith, B. Holiday, E. Fitzgerald jt. Jazzmuusika referaat
muusikale kasvab aasta aastalt. 1975. aastal katkestas pahenevate terviseprobleemide ja uimastisõltuvuse tõttu pea viieks aastaks igasuguse avaliku tegevuse. 1981. aastal pöördus tagasi kontserdilavadele. Muusikasse ei toonud Miles Davise kaheksakümnendaid siiski enam midagi uut, repertuaar lähenes popmuusikale ja tema instrumentaalsed võimed olid tervislikel põhjustel sageli väga nõrgad. Miles Davis't peetakse ehk suurimaks dzässmuusika uuendajaks: tema olulisel osalusel tekkisid näiteks cool jazz, modaalne dzäss, dzäss-rock. Aastal 1984 pälvis Miles Davis Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Léonie Sonningi muusikaauhinna.
SWING Swing Dzässmuusika stiil Sai alguse 1930. aastatel Swingimuusikat esitavad mitmed pillid Big band Erinevused võrreldes traditsioonilise dzässiga Rohkem esitajaid Orkestris rohkem muusikuid Improvisatsioonivaesem Kasutatakse ka tantsumuusikaks Tuntud swingimuusikud Benny Goodman (1909-1986) Count Basie (19041984) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Glenn Miller (19041944) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Coleman Hawkins (19141969) ...
reach of “village jazz” born as a merger of jazz and folk music. An interesting topic could be also the influence of jazz music on our serious (art) music. We should also study the fate of all these jazz musicians, who had to leave their homeland because of the war. Key words: jazz, jazz orchestras, jazz and dance music, jazz and concert music, jazz and popular music culture. 4 DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918–1945 Resümee Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – afroameerikaliku džässmuusika jõudmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil?
Saatana muusika Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale dzässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. Dzäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis dzässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Dzässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Dzässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides, kus
" Cotton Club'i orkestri põhituumik säilis tänu Ellingtonile kuni viikümnendateni. Ükski teine orkestrijuht ei teadnud nii hästi, kuidas orkestrit koos hoida. Kui teistes edukates orkestrites toimusid koosseisuvahetused igal kuul, oli Ellingtonil kahekümne aasta jooksul vaid kuus või seitse märkimisväärset muudatust. Francis Newton on väljendanud tabavalt Duke Ellingtoni teeneid, väites et Ellington lahendas esimesel katsel suure orkestri dzässmuusika kolmekordse probleemi: ,,dzässirepertuaari komponeerimise, dzässorkestratsiooni probleemi ja (mängijate läbikaalutud valiku kaudu) instrumentaalsete stiilide küsimuse" Valter Ojakäär kirjutab oma raamatus ,,Dzässmuusika" (1966) järgmiselt: ,,Ellingtoni orkestrit ei saa paigutada ühtegi lahrisse. Ta ei sobi hästi ei traditsionaalse dzässi, svingmuusika ega hilisemate dzässi mitmesuguste voolude tüüpiliste esindajate kõrvale, kuigi
annaabi.ee 
