TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiiniga, tekib mrgine hend, mis takistab hapniku kandumist organismi. ESMAABI vrske hk, ngu ja rind klmaks, nuuskpiiritust, kange tee. SSIHAPPEGAAS tekib ktuse tielikult pletamisel. tekib krimisel, kdunemisel, vlja
pritolu vi mne omaduse jrgi. sstemaatiline nimetus- kajastavad hendi keemilist struktuuri. nomenklatuur- aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. homoloogiline rida- rida, mille krvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rhma -CH2- vrra. homoloog- homoloogilise rea liikmed. tvihend- pikem ssivesinikuahel. alklrhm- alkaanidest tuletatud asendusrhm. sigma side- kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pilv asub aatomeid hendaval hel sirgel. tetraeedriline ssinik- kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, nurgad on vrdsed ( 109.5 ). parafiin- tahked alkaanid vi nende segud. hdrofoobsed ained- ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu. hdrofiilsed ained- vee-lembelised ained, on vastastikmju ja moodustavad vesiniksidemeid. tielik plemine- Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur.
org. aineid kuna need tekkivad organismis ise salaprase eluju vitalis toimel 1828. Saksa keemik Friedrich Whler. Snteesis esimese org. aine, milleks oli karbamiid ehk uurea ehk kusihape 3) Ssiniku erilisuse kirjeldus (ahela erinevad kujud, nelja kovalentse sideme teke, miks rni ja teised aatomid ei ole sobilikud suurte molekulide ehituseks jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) tskliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning ssinik on psiv. rni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei jtku ja nt hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited ssinik - neli valentsolekut 1.) neli ksiksidet, nt metaan 2.) kaks ksik, ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) ks kolmik ja ks ksik nt etn lmmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2
Sahariidid- ssivesikud,orgaanilised hendid,koostis : ssinik,vesinik,hapnik. Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses.
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised hendid on iseloomulikud elusloodusele. ***MAKROELEMENDID: Hapnik O- kindlustab toitainete lhustumisel ja hingamisel. Ssinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosnteesi lhteaine; hingamise ja krimise lpp-produkt. Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na
Mehaanlised mittetielikud plemised aegajalt vetakse tuhaproov ja viiakse keemialaborisse ja keemikd teevad analsi jakui tuhas avastatakse ssiniku, seda nimetatakse mehaaniliseks mittetielikusk plemiseks (mingil phjusel tolmuosakesed ei plenud ra). Gaasktuse puhul mehaanilist mittetielku plemist ei eisne seal on keemiline. Vedelktuse puhul vib mehaaniline kadu seisneda sellest, et katla jrelkttepindade sadestub tahk thendab, ei ole ra plenud korralikult. Ktuse philise plevelemendid on ssinik (C), vesinik (H) ja vvel (S). Ssiniku plemisel eraldub +33,6MJ/kg, vesiniku plemisel eraldub 139MJ/kg, vvli plemisel eraldub tunduvalt vhem soojust. nende reaktsioonde jrgi on vimalik arvutada vlja, kui palju kulub hapniku 1 kg ssiniku, vesiniku vi vvli lplikuks plemiseks. Kigepealt 1kg tahke vi vedelktuse tarbimisainet (ehk tarbimismass) sisaldab ssiniku Ct/100 [kg]. Vesiniku sisldab Ht/100 [kg]. Vvlit sisaldab SO+p/100 [kg]
pikisuunas, madala veeremra. Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine.Kummimaterjalid: snteetiline kautuk, vvel, tsinkoksiid, ssinik, plastifikaator. Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast. Pinnakihi deformatsioon: domineerib ebatasasel teekattel, sltub kummimaterjali temp., materjali hstereesist, konakuste kaldenurgast. Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva
lbi kossteemi, orgaaniline aine lagundatakse mineraalaineiks, toitained ringlevad kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus, vvel S - valkudes, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensmides, koostisosa membraanides. Mikroelemendid (<0,001 aatom %) boor B, rni Si, vanaadium V, magneesium Mn, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molbdeen Mo, jood I
annaabi.ee 
